Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi
huvi ära nende vastu. Petsorin sai kokkulepe alusel endale Bela, kuid alguses ei teinud Bela temast väljagi. See pani Grigori liigutama, ta kinkis Belale uhkeid riideid. Ajapikku hakkas Bela sulama ning ta hakkas Petsorinit armastama aga siis kadus Grigoril huvi tema vastu. Petsorin nimetas eluks seda, kui ta peab kogu aeg olema valvel, püüdma iga pilku, iga sõna tähendust, aimata kavatsusi, purustada salanõusid, teeselda petetut. Aleksandrovitsi võib pidada aumeheks sellepoolest, et ta ei olnud nõus oma sõpra Grusnitskit laskma, kui aga Grusnitski teda jalga tulistas ei jäänud tal midagi muud üle ja ta pidi teda tulistama. Kõige sügavamad tunded olid Petsorinil Veera vastu, sest nagu ta ütles, et Veera mõistab teda kõige paremini. Kui Petsorin kuulis,et Veera lahkub, hüppas ta hobuse selga ja kappas Veera juurde,kuid kahjuks ta sinna ei jõudnud
otsida. Oktoobri alguses tuleb Nikolai vennale külla. Levinil on hea meel teda näha, kuid sugulane ei ole tervisevetel sugugi paranenud. Ta on veel kõhnemaks jäänud ning köhib rohkem. Levin mõistab, et vend sureb peagi. Nad lähevad talutööde pärast tülli ja Nikolai lahkub. Ka Konstantin Dimitrits sõidab välismaale. IV jagu Anna kutsub Vronski enda jurde koju, sest on haige. Maja trepil kohtub mees Aleksei Aleksandrovitsi, kes ei lausu sõnagi ning lahkub. Hiljem ütleb Karenin naisele, et annab lahutuse sisse ja saadab poja oma õe juurde. Seoses tööga sõidab mees Moskvasse, kus kohtub Stepan Arkaditsiga, kes ta lõunale kutsub. Sinna on oodatud ka võõrsilt tulnud Levin, Kitty, Sergei Ivanovits, Sergei Koznõsev. Algul on Kitty ja Levin veidi arglikud, kuid õhtu edenedes muutuvad nad julgemaks. Lõpuks tunnistavad, et armastavad üksteist. Järgmisel päeval läheb Levin Stserbatskite juurde, kus
teinud Bela temast väljagi. See pani Grigori liigutama, ta kinkis Belale uhkeid riideid. Ajapikku hakkas Bela sulama ning ta hakkas Petsorinit armastama aga siis kadus Grigoril huvi tema vastu. Veera oli naine, kes aeg ajalt ikka tema ellu sattus. Kõige sügavamad tunded olid Petsorinil Veera vastu, sest nagu ta ütles, et Veera mõistab teda kõige paremini. 5. Petsorini omadused ilmnevad tema karakteri kõrvutamisel teiste tegelastega. Leia 2 tegelast ning põhjenda oma arvamust! Aleksandrovitsi võib pidada aumeheks sellepoolest, et ta ei olnud nõus oma sõpra Grusnitskit laskma, kui aga Grusnitski teda jalga tulistas ei jäänud tal midagi muud üle ja ta pidi teda tulistama. Maksimõtsil oli suhteliselt vastand Petsorinile. Maksim jumaldas Petsorinit, kuid samas ei suutnud ta ka aru saada, kuidas üks inimene saab olla nii teistsugune. 6. Iseloomusta salakaubavedajaid ning arutle, milline oli Petsorini roll nende elus. 7
kunstinäitusel, kus tema töö ,,Ärkamine nõidusunest" võetakse baltisaksa ajakirjanduses terava ideoloogilise kriitika alla 1872 Köler valitakse Eesti Kirjameeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliikmeks. 1874 valitakse Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu liikmeks õigusega esineda näitusel züriivabalt. 1875 Krimmis valmivad maastikumaalid ja portreed. 1877 valmib Kunstide Akadeemia presidendi suurvürst Vladimir Aleksandrovitsi portree. Köler valitakse Kunstide Akadeemia nõukogu ülemääraseks liikmeks. 1878 valmib kompositsioon ,,Truu valvur". Köler esitab selle ja veel 2 portreed kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise. 1879 käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko ,,Tulge minu juurde..." 8 1880 esineb Peterburis akvarellinäitusel ja kingib Fr. R. Kreutzwaldi portree Õpetatud Eesti Seltsile.
kunstinäitusel, kus tema töö „Ärkamine nõidusunest“ võetakse baltisaksa ajakirjanduses terava ideoloogilise kriitika alla 1872 – Köler valitakse Eesti Kirjameeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliikmeks. 1874 – valitakse Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu liikmeks õigusega esineda näitusel züriivabalt. 1875 – Krimmis valmivad maastikumaalid ja portreed. 1877 – valmib Kunstide Akadeemia presidendi suurvürst Vladimir Aleksandrovitsi portree. Köler valitakse Kunstide Akadeemia nõukogu ülemääraseks liikmeks. 1878 – valmib kompositsioon „Truu valvur“. Köler esitab selle ja veel 2 portreed kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise. 1879 – käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko „Tulge minu juurde...“ 8 1880 – esineb Peterburis akvarellinäitusel ja kingib Fr. R. Kreutzwaldi portree Õpetatud Eesti Seltsile.
annaabi.ee 
