rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannseni) ajalehes. Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt
lisandus Viljandi ja Pärnu Põllumeeste Selts. Nende juhtimine läks üle Jakobsoni kätte. ·Eesti Üliõpilaste Seltsi pikk kujunemine sai alguse grupist üliõpilastest, kes otsustasid kord nädalas kokku tulla ning ,,Kalevipoja" üle arutada. Nende eesmärk oli oma liikmeskonna harimine, mitte poliitika. ·Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) alustas tegevust 1872. tahtsid edastada hariduse tähtsust laiema rahva seas. Pooldasid uut kirjaviisi ning nede esimees oli J.Hurt. Unistus Aleksandrikoolist ·1870. aastal sai see endale peakomitee, mille etteotsa valiti J.Hurt. Suurkoosolekud toimusid peamiselt Tartus. Komiteed hakati selle koosolekute tähtsuse ja esinduslikkuse pärast nimetama ,,esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulusid Hurt, Jannsen, Koler, Kreutzwald ja teised nimekad isikud. 1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted
J.Hurt esitas oma kõnes rahvale 3 soovi: Üldine haridus peab levima koolide, ajalehtede, heade raamatute kaudu rahvani; Haritud eestlane ei tohi oma rahvale selga pöörata; Peale kihelkonnakoolide tuleb avada veel emakeelseid õppeasutusi. Laulupeol esitati viisistatud ärkamisaja luuletused: J.V.Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", L.Koidula ,,Mu isamaa on minu arm"; Fr.Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa" Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada
väljamõeldised. Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu. Eesti kirjameeste selts oli Jakob Hurt. Eesti aleksandrikoolist pidi saama esimene Eesti keelne keskkool. 1878 – Jakobson asutas ajalehe „Sakala“ Eesti Üliõpilaste Seltsi eesotsas olid Willem Reiman, jaan Tõnisson ja Oskar Kallas 1884 – Otepääl õnnistati sisse sini-, must-, valge lipp. Esimesed eesti raamatud: Liivimaa kroonika – ilmus 1940, ladina keelsena, räägis esimestest ristisõdadest Baltimaades, Esimesed eestikeelsed sõnat nt. Tarapita, avita jne., Autoriks Läti Henrik.
organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks 8 Kuntaugani projekt 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Köler üritas selleks saada laenu Aleksandrikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto. Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris kunstniku majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas noorem
"Peterburi patriootide" rühma juht, maalikunstnik Viljandlane Johann Köler vahendas eestlaste palvekirja üleandmist tsaarile · *1865a. asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine ("Estonia", "Endla"), lavastati esimesed näidendid - Koidula T.Körneri farsi mugandus "Saaremaa onupoeg" (24.juuni) ja algupärand"Säärane mulk". · *Jannseni eestvõtul toimus esimene üldlaulupidu 1869. a. Tartus. · *Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool. *Kirjameeste Seltsi ülesanne: Eesti keele ja kirjanduse arendamine, ajaloo uurimine, rahvaluule kogumine(Jakob Hurt) · *1871 tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel - sulgus Eesti Postimees, asutati "Sakala" (Hurt,ründas baltlust, kirikutegelasi, usualuseid) *1880 Venestusreformid - uued poliitikud ja kirjamehed: Ado Grenztein, Jakob Kõrv (salakaebused, liitmine Venemaaga)
Selts (EKmS), mis alustas tegevust 1872. aastal. EKmS seadis eesmärgiks rahvavalgususliku, teadusliku ja õppekirjanduse väljaandmise, eesti keele ja kirjanduse arendamise ning rahvaluule ja etnograafiliste esemete kogumise. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas algusest peale uut kirjaviisi, toimetas trükki hulgaliselt raamatuid ja oli foorumiks, kus arutati läbi paljud rahva arengu seisukohalt olulised küsimused. Unistus Aleksandrikoolist 1870. aastal sai ka Aleksandrikool endale nn. peakomitee näol organisatsiooni. Sellegi etteotsa valiti Hurt, kes oli tõusnud kogu rahvusliku liikumise tähtsaimaks tegelaseks. Aleksandrikooli peakomitee koos varsti lisanduva abikomiteede võrguga muutus aga rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga- aastasi suurkoosolekuid, mis toimusid tavaliselt Tartus, hakati koosseisu
Õppekeeleks määrati vene keel. Asutati uued koolid nimega ministeeriumikoolid. Keelati eesti keele tarvitamine isegi omavaheliseks läbikäimiseks. Lõpuks ulatus venestamine ka Tartu Ülikooli, mis aastal 1893 nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. Olgugi, et 19. sajandi lõpul suruti venepärasust peale tooreste meetoditega, polnud venestamine edukas. Ühiskondlikus tegevuses suruti sisse tsensuur. Kõik ärkamisaja suuremad üritused likvideeriti. Aleksandrikoolist tehti venekeelne linnakool ja siis põllutöökool. Sellest hoolimata tehti jõudumööda rahvuslikku tööd edasi karskusseltsides. Üheks aktiivsemaks organisaatoriks oli noor ja energiline Jaan Tõnisson. Ka Eesti Üliõpilaste Seltsis püüti jõudumööda venestamise vastu võidelda. Omal ajal kujunes seal poolsalajane "Kalevipoja" lugemine ja seletamine. Juhtivateks isiksusteks olid siin Hurda sõber Villem Reiman ja hiljem Jaan Tõnisson
annaabi.ee 
