Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr )
Ühelt poolt oli see sisu poolest uuenduslik, kangelane oli õilis röövel (näide aadlikust, kes on ebaõigluse tõttu kaotanud varanduse ja asub röövlina maailma parandama), on ka armastusintriig, kus kõrgest soost neiut armastavad nii röövel Fernani kui ka kõrgest soost aadlik don Louis Comes, tulevane kuningas. Teegemist on ka auküsimusega, mis vib taas mitmete enesetappudeni. Esietenduse ajal läks kähmluseks: Hugo eiras senist klassitsistlikku aleksandriini (värsskõnet) ja peategelane läks vastuollu kõrgemate võimudega. Näitekirjanduses jätkub Hugol demokraatlik hoiak. Kõrgemaid väärtusi kandvad kangelased on läinud vastuollu võimukandjatega. 10. Flaubert (1821-1880) Gustave Flaubert on üks prantsuse realismi klassikutest. Ta sündis Rouenis. Ta isa oli kirurg. Isa soovil läks juurat õppima, kuid jättis pooleli, sest see ei huvitanud teda. Ta asus mõisa tagasihoidlikult elama. Pühendus täielikult loometööle
Opitz ühendas need kaks. Kuna Eesti on olnud vahepeal saksa mõjusfääris, siis see stiil on ka meile üle tulnud. 29. aprill Martin Opitz "Raamat saksa poeetikast" (1624). Aleksandriin oli prantsusmaalt hakanud levima, seda kasutasid pleaadi kasutajad ja ka teised. Nimi on pärit Aleksandri romaanist, mis oli 13.saj prantsusmaal loodud teos. 12-silbiline värss, kuuenda silbi järel on väike paus. 1637.aastal on esimene eestikeelne luuletus aleksandriini vormis, Reiner Brochmann - Eesti laul aleksandriinides oli pulmalaul. Paul Fleming (1609-1640) oli Opitzi õpilane. Diplomaatiline sakslaste missioon venemaale ja pärisasse, laevareis, Soome lahel oli suur laevahukk, seal kõik küll pääsesid ning sattusid Tallinnasse (tollasesse Revaliasse). Fleming armus eesti tüdrukusse Elsabesse ning paremik tema lüürikast on talle pühendatud. Hiljem jõudsid läbi venemaa kaspia merre, kus oli samuti laevahukk ja nad jälle pääsesid. Siis tuli
akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,
annaabi.ee 
