tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014) Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea maitse ja ilus ülikond). (Sõnade erinevad tähendused, 2015) Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus: 1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „Kalevala“. (Zetterberg, 1991, lk 6). 1863.aastal kirjutas Aleksandes II alla keelemanifestile, millega soome keel muutus ametlikuks asjaajamise keeleks. (Samas, lk 7). 1920. aastal loodi kirjanduslik rühmitus „Tulekandjad“. (Samas, lk 74). 1937.aastal kuulutati Soome keel Helsingi ülikooli ametlikuks keeleks. (Samas, lk 56). KASUTATUD ALLIKAD Soome. (6. oktoober 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome Soome keel. (20. detsember 2014. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel Soome keeled
Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3. Määrati kindlaks talupoegade koormised 4. Piirati mõisnike kodukariõigusi 5. Talupojad said isiklikult vabaks 6. Maa jäi mõisniku omaks 7. Talupojad pidid maad rentima 8. talupojad said endale perekonnanimed 9. Teotöö asemel raharent 10. Talupoeg sai osta talu endale päriseks. Talurahva omavalitsused- vallakogud ja vallakohus. 5)Vabameelsuse võidulepääs Aleksandes I ajal, valgustuslike ideede levik Euroopas ning Napoleoni sõdade-aedsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. See kajastus ka kohaliku mõisnikkonna mõttemaailmas. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neilegi tuleks kasuks, kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada
silmas peetud õiguse evolutsiooni ühiskonnas ning aluseks on võetud just nende suuremad arenguetapid. Arhailise õiguse periood - 754-200; Universaalse e. Rahvaste õiguse periood - 146 eKr - 235 eKr; Rooma-helleenilise õiguse periood - 305-565.14 3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering Vabariiklik aeg ehk vabariigi asutamine (510 eKr) kuni Augustuseni (27/31 eKr), seega 5- 1 saj eKr; Klassikaline aeg - Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani - 235; Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15 12 Ibid 13 Ibid 14 Ibid 15 Ibid 10 3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering Saksa õigusteadlane jagab Rooma õiguse ajaloo viieks perioodiks: Eel-ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga; Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga;
e.m.a. •Vabariigi periood •Impeeriumi periood 1-5 saj.2.5. Lähtumine õigusest (P.Bonfante) •arhailise õiguse periood 754-200 •universaalse e. rahvaste õiguse periood 146 e.m.a –235 m.a.j •rooma-helleenilise õiguse periood 305-5652.6. Üks levinumaid, mis lähtub õigusest (U.Wesel) •vabariiklik aeg-vabariigi asutamine (510) kuni Augustuseni (27/31. e.m.a seega 5-1 saj. e.m.a •klassikaline aeg – Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani 235 m.a.j •hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering •eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi
annaabi.ee 
