Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja
a. Villa Medici Monte Piniciolla b. Villa Lante Bagnaias autor Vignola alustati 1560 ja valmis 1573. Hoone ees suur parter, mille keskel suur purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park. c. Vignola ehitas ka teise aia Capraraola Palazzo Farnese d. Boboli aia Firenzes lasi ehitada Medici suguvõsa arhitekt Bartolomeo Ammannattil (elas 1511-1592) e. Suvilapiirkonda Frascati rajas C. della Porta kardinal Aldobrandini käsul 1598 Villa Aldobrandini. 9. 18saj. on toimunud aedade kiire häving, meenutavad hiilgeaegu ainult veesüsteemid. Hispaania renessansiaed 1. Hispaanias oli küll kaunied aedu kuid polnud oma aiakunsti. Järgiti Itaalia eeskujusid, kõik tähtsamad aiad kavandasid Itaallased. Mõned omadused siiski iseloomustava hispaania aedasid. Renesassaed algas tegelikult alles kuningas Carlos I (Karl V valitses 1517-1556), ta oli suur botaanikaharrastaja
basseini. See on viide aiamotiividele, mida on kasutatud läbi klassikalise antiigiperioodi, nagu näiteks ka Canopus Hadrianuse villa juures ja mälestus luksuslikest terrassaedadest Generalife juures Granadas. Need pretsedendid pärinevad kindlalt neist aedadest, mille minevikutraditsioonid edendavad ruumikujunduse kontseptsioone praeguseni ning rajasid iseenesest esileulatuva paiga ka renessansiajaloos. Villa Aldobrandini. (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 77). 16. ja 17. saj vahetusest pärit. Asub 17 km Roomast idas. Esindab vahelüli itaalia renessanss- ja barokkaia vahel, just selle villaga seoses on olnud juttu renessanssi ja barokki eraldavast manerismist. Rajatud Giacomo della Porta plaanide järgi. Seda perioodi võib iseloomustada väga selge aia koondumisega ümber kesktelje ning aia ja maja omavahelise koosmänguga e dialoogiga, mida varem ei esinenud. Siin
varjavad üleminekut laiemalt osalt kitsamale, annavad sellele erilise liikuvuse. Nii on II Gesu fassaadis peamised horisontaalelemendid murtud, et vertikaalelemendid saaksid katkematult ühelt tasandilt teisele jätkuda. Sellele vaatamata kujtab II Gesu kirik endast stiililiselt veelmanerismi üleminekut barokiks, kus dekoor hakkas valitsema arhitektuurse vormi üle. Liikuvuse ja arhitektuurse vormi domineerimine sai iseloomulikuks ka teistele G. della Porta ehitistele: Villa Aldobrandini kõrgub terrassi kohal, kust avaneb mõjus vaade teda ümbritsevale pargile ( eh. u. 1600 ). Hoone ees asuv väljak on lahendatud amfiteatrina, mida ümbritseb arvukate nisside, pilastrite ja hermidega kaunistatud müür. G. della Porta kõrval on varabaroki teiseks suurmeistriks D. Fontana ( 1543-1607 ), kes andislisaks villadele rea klassitsistlike sugemetega barokseid tänavaansambleid; tema on ka Rooma tänavate
annaabi.ee 
