Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e
Referaat keemiast 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1.Parfüümide ajalugu (Wikipedia. The Free Encyclopedia.) lk. 3 2. Parfüümide koostisained ja nende kasutamine (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 3-4 *Hüdrofoobsus (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 3 *Alkoholid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Aldehüüdid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Estrid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Terpenoidid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 3.Terpenoidide süntees Eestis (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 5 4.Parfüümide kategooriad (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 6 5.Parfüümide pudelid (Vikipeedia
Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebap ü siv ühend, mis lagun e b 2AgOH koh e s e lt: = Ag2O + H2O Viiman e reag e e ri b alde h üüdid e või glükoo si g a ja reduts e e r u b se ejuur e s m etals e k s h õb e d a k s , aldeh oksüd e e r u b aga vastavak s karbok s ü ülh ap p e k s . Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nim e all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõb e nitraatiakend r atak sKLORIIDIOONI tõe e sta mi s e k s . Tekkiv valge värvus e g a hõb
Kuna hinnalised lõhnaessentsid vajasid väärilisi pakendeid, muutus varasemast märksa olulisemaks kõik parfüümide villimisega seonduv. Parfümeer Francois Coty sõlmis partnerluse René Lalique'iga, kes hakkas tootma pudeleid sellistele nimedele nagu Guerlain, D'Orsay, Lubin, Molinard ja Roger & Gallet. 1921. aastal alustas moekunstnik Gabrielle Chanel oma parfüümibrändiga, mille esimeseks lõhnaks sai Ernest Beaux' loodud Chanel 5. Beaux oli esimene, kes kasutas parfüümi loomisel aldehüüde. Legendaarsele aroomile pani Gabrielle Chanel nimeks numbri viis sellepärast, et Beaux esitles seda talle järjekorras viiendana. Muide, Chanel 5 oli esimene täiesti sünteetiline massturu jaoks mõeldud lõhn. 1950. aastatel saabus teine parfüümide kuldaeg kahekümnendal sajandil, mil täna klassikaks saanud parfüüme esitlesid Christian Dior, Jacques Fath, Nina Ricci, Pierre Balmain jt. 2 PARFÜÜMIDE KOOSTISAINED JA NENDE KASUTAMINE
lasse ühendite klassi. Tähtsaimad orgaaniliste ühendite klassid ja neile vastavad funktsionaalsed rüh- mad on toodud tabelis 1. Tabel 1. Klassifikatsioon funktsionaalsete rühmade (FR) alusel. FR nim etus FR ehitus O rgaaniliste ühendite rühm (näide inim organism is) Karboksüülrühm -CO OH Karboksüülhapped (rasvhapped) Aldehüüdrühm -CHO Aldehüüdid (glütseeraldehüüd) Karbonüül(keto)rühm C O Ketoonid (dihüdroksüatsetoon) Hüdroksüülrühm -O H Alkoholid (glütserool, kolesterool) Am inorühm -NH 2 Am iinid (glükoosamiinid) Tiool(m erkapto)rühm -SH Tioolid (tsüsteiin)
annaabi.ee 
