Benjamin Britten ,,Teejuht noortele orkestri juurde" Indrek Tõkke 12. Klass 2014 Benjamin Britten 22. 11 1913 - 4. 12 1976 Inglise helilooja ja pianist Teda peetakse Inglismaa suurimaks heliloojaks pärast Henry Purcellit Helilooja hariduse sai Londoni Kuninglikust Muusikakolledzist 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali 1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Ta Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Inglismaa ajaloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos Henry Purcelli auks Antud teos on loodud Henry Purcelli vastu. Oma teoses Young Persons' Guide to the Orchestra, kasutas ta ühte Purcelli teemat
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega
· Ta on Inglise helilooja ja pianist, kellel tekkis huvi muusika vastu tänu lauljannast emale. Oma esimese helitöö kirjutas ta 5-aastaselt. Ta sai stipendiumi Londoni kuninglikku muusikakolledzisse, kus ta õppis klaverit ja kompositsiooni. · 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal · Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust · 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali · Paljude teiste autasude seas sai ta Teenete ordeni (Order of Merit), seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. · Enne surma tõsteti ta isegi aadliseisusesse Looming: · 20.saj väljapaistvamaid Inglise heliloojaid · Andekas dirigent ja pianist · Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi
Britten viisistas mõned Audeni luuletused. Britteni esimene menuteos oli 1937 Salzburgis esiettekandele tulnud Variations on a theme of Frank Bridge. Kui 1939 algas Teine maailmasõda, lahkus Britten veendunud patsifistina Euroopast ja siirdus USA-sse. Ent 1942 tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Detsembris 1962 lõpetas ta "Sõjareekviemi" ("War Requiem"), mida peetakse üheks tähtsaimaks inglise kooriteoseks. 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali ja1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper "Peter Grimes" ja "Suveöö unenägu" William Shakespeare'i tekstile. Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist
Britten viisistas mõned Audeni luuletused. Britteni esimene menuteos oli 1937 Salzburgis esiettekandele tulnud Variations on a theme of Frank Bridge. Kui 1939 algas Teine maailmasõda, lahkus Britten veendunud patsifistina Euroopast ja siirdus USA-sse. Ent 1942 tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Detsembris 1962 lõpetas ta Sõjareekviemi War Requiem, mida peetakse üheks tähtsamaks inglise kooriteoseks. 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali. 1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni (Order of Merit), seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Britten ei kohkunud küll tagasi modernsetest tehnikatest, kuid paigutas end suurde muusikatraditsiooni. See väljendus muuhulgas tema austuses Henry Purcelli vastu. Ühes oma tuntumas teoses Young Persons' Guide to the Orchestra (Noorte teejuht orkestri juurde; 1946) kasutas ta ühte Purcelli teemat