eelistavad rasvarikast toitu kuid suudavad selle oskuse ülekanda ka uude situatsiooni: tihased toitusid Inglismaal piimapudelistest. 2) Kahjulikud tunnused arenguhäired, mis alandavad toimetulekuid keskkonnas moondunud jäsemed, mille abil liikumine on raskendatud. Jäävad püsivigastused halvasti kokkukasvanud luumurrud. Pöörduvad tunnused kaovad mõni aeg pärast neid põhjustanud mõjuteguri lakkamist. Nt. inimesel päevitamine UV kiirguse mõju lakkamisel muutud sa albiinoks Kristi Pöördumatud tunnused säiluvad elulõpuni. Teatud kehaosa amputeerimine. Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta
b. Tuhkur c. Võik kui ka aguuti on dominantne E-,A-,CC,D-,ww,gg, siis on võik. Kui on kõrbi hobuse baasil üks cr-geen(cremello) Siis tuleb hele pruunikas musta lakaga. E-,A-,CCcr,ww,gg. d. Kollane sammuti selle cr geeni põhjustatud, aga punase värvuse baasil. Ta muudab, laka valgeks. Keha kuldkollaseks. e. Kremello eestis nimetatakse valesti albiinoks. Neil on kaks cr geeni, sinised silmad. E-,Aa,CcrCcr,ww,Gg. f. Lahjendus geenide hulka kuuluba ka Hõbe geen. Märgitakse tähega Zz. Mõjutab ainult musta värvust. Teiste värvuste puhul ei avaldu. Tekitab valge laka ja saba. E-,A-,CC,Dd,Z-,ww,gg. Selle puhul ei oma tähtsust, kas tegemist on heterosügootse või homosügootse hõbe geeniga.
4) rasvade, soolade ja kehavedelike depoo, 5) meeleorgan, 6) bioaktiivsete ainete (histamiin, D-vitamiin, antikehad) sünteesi paik. Epidermis on oluline peamiselt kaitsefunktsiooni seisukohast, takistades mikroobide sissetungi ning koevedelike aurustumist. Tavaliselt naha kaudu imendumist eriti ei toimu, v.a. rasvas lahustuvad ained salvide koosseisus, mis võivad läbida naha poore. Epidermise rakkude pigment melaniin määrab naha värvuse. Ilma pigmendita looma või inimest nimetatakse albiinoks. Nahapigmendi tähtsus seisneb peamiselt kaitsvas toimes ultraviolettkiirguse suhtes. Looma karvkatte värvus ei ole alati sama, mis naha värvus. Termoregulatsiooni aitavad tagada karvkate või suled. Karvavahetus võib olla pidev (hobuste saba ja lakk), sesoonne (kiskjad, karusloomad, mõningal määral ka hobune) või ealine (noorloomad, näiteks vasikad ja varsad vahetavad 5-7 kuu vanusena karvkatte). Väljalangenud karvad asenduvad uutega. Karvavahetuse kutsub esile mitte
4) rasvade, soolade ja kehavedelike depoo, 5) meeleorgan, 6) bioaktiivsete ainete (histamiin, D-vitamiin, antikehad) sünteesi paik. Epidermis on oluline peamiselt kaitsefunktsiooni seisukohast, takistades mikroobide sissetungi ning koevedelike aurustumist. Tavaliselt naha kaudu imendumist eriti ei toimu, v.a. rasvas lahustuvad ained salvide koosseisus, mis võivad läbida naha poore. Epidermise rakkude pigment melaniin määrab naha värvuse. Ilma pigmendita looma või inimest nimetatakse albiinoks. Nahapigmendi tähtsus seisneb peamiselt kaitsvas toimes ultraviolettkiirguse suhtes. Looma karvkatte värvus ei ole alati sama, mis naha värvus. Termoregulatsiooni aitavad tagada karvkate või suled. Karvavahetus võib olla pidev (hobuste saba ja lakk), sesoonne (kiskjad, karusloomad, mõningal määral ka hobune) või ealine (noorloomad, näiteks vasikad ja varsad vahetavad 5-7 kuu vanusena karvkatte). Väljalangenud karvad asenduvad uutega