Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda
3 püstitatud mõisa asemele (Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused...). Mõisast on säilinud kolm suurt pärna, mis on nüüd põlispuudena kaitse all. Pastoraat Pastoraadi nurgakivi pandi 1902. aastal. Pastoraat (vaata ka Foto 1) pühitseti sisse 18 veebruar 1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Hoones olid tollal koguduse ruumid. Hiljem on hoone leidnud kasutust lasteaiana 1961-1987 aastatel. Viimased kakskümend aastat (1990- 2009) on osa pastoraadi hoonest olnud Koduloomuuseum. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Avinurme kirik Algselt olid avinurme inimesed Lohusu koguduse liikmed ja käisid Avinurmest Lohususse kirikusse
aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Albert vor Buxhoevedeni Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa -
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7
annaabi.ee 
