Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot, indiaanlasi hakati kujutama ,,inimlikena" mitte enam pahatahtlike ning negatiivsetena. Suuremad zanrimuudatused klassikalistes filmides olid need, kus loo sisuks ei olnud enam lihtsa ja moraalse loo jutustamine. Mõnes filmis said kandvamaid rolle isegi naised. Suurimad zanrireeglite eiramised toimusid siiski Euroopas, kus loodi suur hulk alazanre. Näiteks euro-vesternides, ei toimunud tegevus enam Ameerika Metsikus Läänes vaid Euroopas. Itaallastest said suurimad euro-vesterni eestvedajad. Itaallaste vesternid olid oma sisult palju jõhkramad ning kujutasid rohkem vägivalda, kui Hollywoodi vesternid. Samuti olid peategelased teistsugused, neil olid sageli väga isiklikud ja omakasupüüdlikud motiivid. Teine suurim euro-vesterni zanr oli punane vestern ehk Ida-Euroopa vestern, mis kujutab
Proosazanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanizanri esiletõus? Kas romaanizanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanizanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis 11 esindavad romaani erinevaid alazanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alazanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont.
jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks
küllalt mõttetu sõna kaudu neid maailmu luua, mida filmis saab sada korda efektsemalt luua. Mõjuvama ulmekirjanduse puhul oleks tähtis keeleline külg, uus muutunud eetika või filosoofia. Kogu sellest seltskonnast on kõige esile küündivam Indrek Hargla. Tema tähendust näitab ka seesama ulmeantoloogia, kus sisuliselt kolmandik selle mahust on Hargla lugudega täidetud. Ta on ka selles mõttes eriline ulmekirjanik, et ta on viljelenud enam-vähem kõiki sellesse valdkonda kuuluvaid alazanre: on kirjutanud kosmosesse paigutatud tegevusega tekste, samas ka alternatiivajaloolisi tekste; mingi osa võiks kuuluda ka fantasy valdkonda; tal on ka õudus- ja kriminaalnovelli piiril seisvad tekstid. Tema tugevaim külg on lugude jutustamise oskus. Neis doseeritakse osavalt seda, mida me nimetame pingeks. Loeng nr 17 (17.04.2008) LUULE Uuema luule antoloogia ,,Varjatud ilus haigus" (Kajar Pruuli järelsõna!
annaabi.ee 
