Tempranillo sobib suurepäraselt kokku vaadist tuleneva tammevanilliga. Traditsiooniliselt laagerdatakse Rioja veini ameerika valgest tammest vaatides, mis on eriti vanillised, tänapäeval kasutatakse üha rõhkem ka prantsuse ja kõiksugu muid tammesid. Garnacha (sama mis Grenache Lõuna- Prantsusmaal) on vürtsikas mari, mis annab veinile tulisust ja alkohoolsust. Graciano ja Mazuelo ( neid on veinis õige vähe) toodavad nüansse. Rioja jaotatakse kolmeks osaks- Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Baja. Väidetavasti on Riojas üsna mitmesuguse kliimaga, nii jaheda kui kuuma asukohaga veinipõlde . Ebro jõest põhja poole, Baskimaale jääv Rioja Alavesa toodab väga nõtket ja aromaatset veini. Veinid valmistatakse 70-80 % ulatuses Temapranillost, mõni bodega, nagu näiteks Campillo, muud marja ei kasutagi. Rioja Alta vein on ehk tugevam ja täidlasem. Rioja Baja on kuumema ja kontinentaalse kliimaga piirkond, aga moodne tehnoloogia ja üldine trend
Hispaania üheks iseloomulikuks jooneks on ameerika tammest valmistatud vaatide eelistamine. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 5 3.3. REGIOONID Rioja Rioja on Hispaania kõige tuntum veiniregioon, eriti punaste veinide osas, kuigi valmistatakse ka valgeid ja rose veine. Rioja paikneb Põhja-Hispaania keskosas. Rioja piirkond jaguneb kolmeks alampiirkonnaks: Rioja Alta; Rioja Alavesa ja Rioja Baja Rioja veinivalmistamise traditsioon ulatub 2000 aasta taha. Modernseid veine hakati valmistama aga 19. saj. keskel. Paljud veinikeldrid võtsid kasutusele uudsed veinivalmistamise tehnoloogiad. Riojale sai omaseks veini kääritamine suurtes tammest püttidest ja selle harimine väikestes 225 l tammevaatides (barricas). Kui Phylloxera veinihaigus laastas Põhja-Euroopat alustasid veinikaupmehed uute veinide otsingut. Nad avastasid Rioja veinid ja olid vaimustuses sellisest
Priorat üks vähene, kes valmistab parimat Garnacha ja prantsuse sortidest segatud punaveini Rias Baixas Lääne-Hisp, pärl on Albarinost valm. Kerge ja elava happega valge vein, enamik Hisp parimaid valgeid veine pärineb sealt Ribera del Duero valmib Hispaania kalleim vein Vega Sicilia, mis on valm. Tempranillo ja Bordeaux viinamarjade segamisel Rioja ajalooliselt kuulsaim, kui on tegu Reserva või Gran Reserva veinidega; Alavesa veinid on siidisemad ja pehmemad, Alta priikonnas on võimsamad ja täidlasemad veinid, Baja veinid on alkohoolsemad ja raskemad, kuid järelmaitses tagasihoidlikumad Valdepenas juua tasub punaveine, veinid on kerged ja marjased ja kasut Ameerika tammest veinivaate Valencia lihtsad valged veinid Merseguera marjast, mis on ilmsetud ja neutraalsed. Kerged punased veinid Monastrelli ja Garnacha viinamarjast. Head on roosad veinid, mis on mahlased ja marjased.
Joven, Sin Crianza noor vein, mida ei ole tammevaadis laagerdatud või on seda tehtud lühikest aega (3-6 kuud) Crianza - veini on laagerdatud vähemalt kaks aastat, sellest ühe aasta tammevaadis Reserva veini on laagerdatud vähemalt kolm aastat, sellest ühe tammevaadis Gran Reserva veini on laagerdatud vähemalt viis aastat, sellest kaks aastat tammevaadis Hispaania Rioja Kuulsaim Hispaania veinipiirkond jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Basa. Peamiselt valmistatakse punaveine mitme marja segust, aga esineb ka ühe sordi veine. Põhisortideks on punastest Tempranillo, Garnacha, Mazuelo (tuntuma nimega Cariñena) ja Graciano ning valgetest Viura. Penedés Seda piirkonda tuntakse eelkõige Miguel Torrese ja sampanjameetodil valmistatud vahuveini Cava järgi. Kõrvuti kohalike marjadega on levinud paljud kuulsad Prantsuse sordid. Tihti kasutatakse samasugust veinide laagerdusaega näitavat terminoloogiat kui Riojas.
annaabi.ee 
