Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab. Tegeldakse anekdoodi kontekstiga ehk täpsemalt tegeldakse konteksti selle osaga, mis puudutab indiviidi ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning
Indiaani horoskoop Indiaani horoskoop ütleb, et rähnal(Vähk)on tugev nokk ehk ta suudab oma suuga ennast kaista, ei kasuta vägivalda ja tal on tervavad küünised millega suudab ta oma ligimisi kaitsta. Ta proovib oma kodu väga mugavaks teha, et kõik ennast seal koduselt tunneksid. Neil on kaitsevajadus ja turvatunne väga tähtis. Rähn on kergesti solvuv ja koguni pirtsakas. Rähn ei tohiks oma sügavaid tundeid peita, vaid peaks alati neid väljendama. Tal tuleks õppida oma alateadvuslikke vajadusi ära tundma, muidu võivad allasurutud tunded järsku kontrollimatult vallanduda.Neil on ka suur sisseelamisvõime ja eriti vastuvõtlikud on suure inspiratsiooni suhtes. Neil on aga vajadus oma hinge kaitsta, nii et sageli on nad endassesulgunud. On vaid aja küsimus mil ta selle kõik välja l aseb. Rähni jaoks on esmatähtsad tunded. Hingeline vastuvõtlikkus on aga peidus ja Rähn kaldub enda ja teiste vahele piiri tõmbama, kuni on teisi usaldama ja
oma mõtete või kujutluste all. Taju Taju tekkimine pole päris selge, selle kohta on kaks teooriat: esimese pakkus välja Helmholz, kes ütles, et taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessile. Taju on lõppprodukt, mida inimene tunneb, aga enne on veel mitmeid protsesse. Ta ütles seda 19. saj. Teise teooria pakkus välja Gibson, kes ütles, et alateadvuslikke protsesse pole vaja, inimene saab niipalju infot, et taju tekib vahetult. Mõlemad teooriad on veel kinnitamata. Taju omadused(kujundid): 1. inimese tajul on kindlad piirid, see sõltub, kui tugev on ärritaja, kuid see ei kehti alati. Taju kasvab aeglasemalt(nt minnes eredama valguse kätte ei kohane me kohe) 2. tajupildi kujundamine võtab alati kindla aja, sest närviprotsessid võtavad kindla aja, aga see kiirus pole absoluutne. Keskmine kiirus on 20m/s. 3. taju pildi järeltoime näit
mustes, mis eeldatavasti muudavad kaht osafaktorit. Kuid ei saa loota, et selline kaudne testimine la- hendaks küsimuse siis, kui mõjud [2777] on suhteliselt väikesed näiteks kui võistlevateks hüpoteesi- deks on Chase'i eelistatud hüpotees (a) ja väiksem variant selle sisuga, et tema kvaalid on muutunud natuke ja tema normid muutunud vähem, kui ta arvab. See kehtib isegi siis, kui lisame oma andmetes- se mis tahes tahtmatuid ja alateadvuslikke käitumuslikke mõjutusi, sest nende sissetoomine oleks mitmemõtteline. (Kas Chase'i nüüdne pikem vastuse latents osutab "kvaalide taasnormaliseerimise katse" protsessile või "pikemaks veninud esteetilisele hindamisele"?). Eriti selgelt tuleb neurofüsioloogia tõendusjõu piiratus välja siis, kui kujutame ette kohanemise juhtumit. Oleta intuitsioonipumba # 8: operatsioonijärgse astmelise tervenemise raames, et oleme
eluks hädavajalik element). Mütoloogias ja religioonis nt merineitsi, haldjas, teadjanaine, samaan. Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte, seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema,
(Chalmers, 1998: 288) · Teadlikke ja alateadvuslikke motiive, - Pragmatism Tõe kriteerium on praktika. Reaalsus seab tegemistele piirangud. Uurija varasemad kogemused mõjutavad tema arusaamist maailmast (Van der Ven, 2007; Wikipedia, 2010) ,,Ideede tõesus tähendab nende ,,töövõimet"". James-i uute teadmiste omandamise kirjeldus sarnaneb Kuhn-i kirjeldusega normaalteadusest
annaabi.ee 
