kõik endasse. Mõlemal juhul võib olla mitmeid tagajärgi. Isegi teadlased on leidnud ka positiivse külje, et selline tung ei pruugi kaasa tuua enesehävingu, vaid hoopis sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja
kõik endasse. Mõlemal juhul võib olla mitmeid tagajärgi. Isegi teadlased on leidnud ka positiivse külje, et selline tung ei pruugi kaasa tuua enesehävingu, vaid hoopis sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja
1970. aastatel vabanes foto mõnevõrra propaganda teenistusest -- ideoloogilise maailmaesituse kõrvale ilmus ridamisi erinevaid subjektiivseid nägemisviise. Samas ei saa me aga väita, et fotograafia ja kino oleksid täielikult pööranud oma retoorilise potentsiaali korrumpeerunud ühiskonna vastu. 1980. aastatel asendub hoogne modernism teatava dekadentslikkusega, mille märksõnadeks võiksid olla "diskreetsus" stilistikas, rõhutatud juhuslikkus ja visuaalsete vastete otsimine alateadvuslikele kaemustele. Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid 1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides (Kaido Teesalu Göteborgis, Peeter Linnap San Franciscos, Peeter-Maria Laurits New Yorgis; Toomas Volkmann Londonis jne). [3] Kunst 1940.aastate lõpupoole hakkasid võimud lisaks nö. präänikule ka piitsa kasutama. Alguses süvenes ja muutus üha ähvardavamaks ja konkreetsemaks ideoloogiline surve, millele
a) lapsepõlves läbielatud emotsioonide mõjust täiskasvanu psüühikale b) keelatud ihade tõrjumisest teadvusest alateadvusesse S. Freud(1856-1939) leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse. Nad suruvad oma psüühilise energia alla. Tekivad hirmud, ängistus. Enesehävitust nimetab ta surmatungiks -Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, soovi ennast maksma panna. -Kui inimene ei leia oma alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis takistavad adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega -Psühhoanalüütikule pakub huvi süü mõiste -Süütunne tekkivat inimeses ühteaegu vihates ja armastades -süütunne tuleneb nende arvates vastandlikust suhtumisest emasse: ühelt poolt armastus- ja kaitstustunne ja teisalt hirm emaga samastuda ning seeläbi end kaotada. Psühhoanalüüs kirjanduses
Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 43. XIX sajandi psühhologism keeleteaduses Steinthal rajaja, toetus Humboldtile; Steinthal võttis omaks Herbarti käsitluse inimvaimu ,,assotsiatiivsusest" organistastioonist (so välismuljete poolt stimuleeritud mõtted arenevad ajus spontaanselt üksteise järel, üks mõte tekib teisest vastavalt alateadvuslikele assotsiatsioonidele). Lazarus koos Steinthaliga rahvapsühholoogia ja keeleteaduse ajakiri, mida võib lugeda kõige tähtsamaks sündmuseks psühhologismi propageerimisel keeleteadustes. Tõi teadusliku huvi valdkonda individuaalse kõneakti mõiste; Sõnade tähendused ei ole rangelt määratletud: kasutades sõna, vajutab iga indiviid sellele oma isikliku kogemuse, oma individuaalse psühholoogia pitseri, nii et sõnad omandavad tegeliku mõtte
annaabi.ee 
