PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. alateadvus-mälestused, allasurutud häbi, hirmud, püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks. + ürginstinktid Thantos ja eros. Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised.
sulab või Dali taskukellad, mis laual vedeledes hakkavad üle ääre nõrguma. Sürrealism see on mäss ja heitlus. Sürrealistid ei tunnista dadaistide kaotusse suubumist, anarhia asemel püüavad nad luua positiivset. Nad loodavad avastada uut, nn. Ülireaalsust, kus ime on tõepoolest imeline, kus soovidel ja igatsustel ei ole takistusi, kus on võimalik saavutada inimese hinge ja vaimu kooskõla. Nad keskenduvad alateadvusele. Et alateadvuseni jõuda, seda vabastada, selleks kasutavad nad alkoholi, narkootikume, hüpnoosi. Kasutati nn. Automatismi meetodit, mida alateadvus ette tõi, seda käsi paberile kanids. Nt.varvastega kingad, rindadega kleit, klaviatuuril on Lenini pead. 3. Futurism Tekkis Itaalias. Eitas kogu varasemat kultuuri. Ülistas masinaid, liikumist, hävitust, jõudu, sõda. I Manifesti kirjutas Martinetti (futurismi isa), mida hiljem fasistid kasutasid ära oma koosolekutel.
tutvust paljude erinevate stiilide ja tehnikatega ning näitas üles erakordset andekust maalikunstnikuna. Seal kohtus ta ka rezissöör Luis Buñueliga ja luuletaja Federico García Lorcaga, kellest sai tema armuke. Oma küpse stiilini jõudis Dali 1920. aastate lõpul olles avastanud enda jaoks Sigmund Freudi põhineva psühhoanalüütilise teooria ning loonud kontaktid André Bretoni ja teiste Pariisi sürrealistidega, kes püüdsid kunsti kaudu erootilise alateadvuseni jõuda. Et omaenda mitteteadvusest sürrealistlikke kujundeid kätte saada hakkas Dali hallutsinatsioonide tekitamiseks eksperimenteerima tehnikaga, mida ta ise nimetas kriitiliseks paranoiaks. Tänu sellele meetodile hakkas Dali käekiri kunstnikuna kiiresti arenema ning 1929. ja 1937. aasta vahel tehtud tööd tegid Dalist kiiresti maailma kõige tuntuma sürrealistliku kunstniku. 1929. aastal kohtas ta oma tulevast naist Gala't (tegelikult Elena Ivanovna Diakonova), kes tol ajal
kl noored muusika mõju enda elule ja tunnetele? Püstitati hüpotees: PJG 6-7.kl eelistatuim muusikastiil on rock. 3 3. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 3.1 Muusika tähtsus inimeste elus Muusika on inimesele tähtis mitmes mõttes. Ta on meelelahutaja, tervendaja, hobi, professionaalne tegevus ning vahel ka segaja[2]. Võiks öelda, et inimene avastab ennast muusika kaudu. Muusika mõjutab inimese sisemaailmas toimuvat ja jõuab kergesti alateadvuseni. Seal tegutsedes aitab muusika ununenud mälestusi meenutada ja tuju parandada.[4] Inimesed viibivad sageli kohtades kus kõlab muusika, näiteks poodides. Kuna muusika loob hea meeleolu, siis on seda ka seal kavalalt ära kasutatud. Briti muusikapsühholoogi Adrian Northi uurimistulemused näitavad, et muusikal on suur roll ostja eelistuste suunamisel.[2] Tegelikult tajub inimene muusikat juba enne sündi. Teadlaste arvates, on lapsed, kellega enne
tutvust paljude erinevate stiilide ja tehnikatega ning näitas üles erakordset andekust maalikunstnikuna. Seal kohtus ta ka rezissöör Luis Buñueliga ja luuletaja Federico García Lorcaga, kellest sai tema armuke. Oma küpse stiilini jõudis Dali 1920. aastate lõpul olles avastanud enda jaoks Sigmund Freudi põhineva psühhoanalüütilise teooria ning loonud kontaktid André Bretoni ja teiste Pariisi sürrealistidega, kes püüdsid kunsti kaudu erootilise alateadvuseni jõuda. Et omaenda mitteteadvusest sürrealistlikke kujundeid kätte saada hakkas Dali hallutsinatsioonide tekitamiseks eksperimenteerima tehnikaga, mida ta ise nimetas kriitiliseks paranoiaks. Tänu sellele meetodile hakkas Dali käekiri kunstnikuna kiiresti arenema ning 1929. ja 1937. aasta vahel tehtud tööd tegid Dalist kiiresti maailma kõige tuntuma sürrealistliku kunstniku. 1929. aastal kohtas ta oma tulevast naist Gala't (tegelikult Elena Ivanovna Diakonova), kes tol ajal
Freud arendas välja teraapia, mis uurib inimese minevikku, et leida põhjuseid psühholoogilistele haigustele. Id tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Ego on ratsionaalne mõtlemine, naudingut edasilükkav. Superego on sisemine moraalsus, mis teeb vahet lubatu ja lubamatu vahel. Superego hoiab tagasi moraalselt valed mõtted ja impulsid meie alateadvuses. Need mõtted tungivad tagasi meie teadvusesse ja vahest juhtub, et pääsevad välja kõneledes või kirjutades. Tee alateadvuseni peitub unenägudes. Unenäol on kaks kihti kiht, mis on kohe mõistetav ja peegeldab eelmist päeva, ning teine kiht, milles peituvad meie soovid. Freudi teooriate kohaselt säilitab mõistus kõik mida kogenud oleme ning neid mälestusi saab taas valguse kätte tuua. Freudi uuringud ja tõekspidamised inspireerisid kunsti tekkis sürrealism. Järgmine päev kutsub Alberto Sofie kohvikusse, kuid ise ei ilmu kohale. Sofie vaatleb inimesi ja mõtleb neist
annaabi.ee 
