idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng.
alusseelikutena. Põll kuulus 19.saj. esimesel poolel rangelt abielunaise ülikonda: naine ei tohtinud põlleta minna isegi üle toa. Neidudele oli põll häbistav. Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj. esimesel poolel kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillasest nn. klaarriidest. Sageli olid põlled tikitriibulise kas koe- või trükimustriga. 19.saj. teisel poolel põlled muutusid. Neid hakati kuduma põiktriibulise alasega. Tulid moodi pitsäärisega valged põlled. Selliseid põlli kandsid sajandi lõpul ka neiud koduses riietuses, nooremad abielunaised aga enam kirikusse põlle ette ei pannud. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga. Alutaguse vöökirjadele oli iseloomulik rohelise värvi rohke esinemine. Vana tava järgi mähitivöö kõvasti ümber keha, et "süda oleks kõva". Õlakatted, ülevisked. 19.saj
Kokkuvõttes pean Kierkegaardi huvitavaks isiksuseks kelle töödega tasuks kindlasti tutvuda. Tema töid ei tasuks lugeda mitte ainult kristlastel, vaid iga valdkonna inimestel, sest seal on kirjas palju huvitavaid ja häid mõtteid. 5.Kasutatud materjalid: 5.1. Raamatud: Edmund Jacoby : ,,50 klassikut filosoofid" lk 220-223 Søren Kierkegaard :,,Fear and trembleing" 5.2. Teaduslikud artiklid: Annika Koppel, intervjuu tõlkija Arvo Alasega "Kierkegaard ärgitab inimest massist eralduma" (PM 13.2. 1999) Elmar Salumaa, Sören Kierkegaard kristliku aatlejana. Akadeemia nr. 3/1939 5.3. Internetileheküljed: Wikipedia : http://en.wikipedia.org/wiki/Kierkegaard Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_Søren_Kierkegaard Stanford Encyclopedia of Philosophy : http://plato.stanford.edu/entries/kierkegaard/ Guardian - http://www.guardian.co.uk/commentisfree/belief/2010/mar/15/kierkegaard-philosophy-
rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt
annaabi.ee 
