rakkudest vabanevate resursside arvel. Kui keskkonnatingimused paranevad, hakkab rakkude arvukus populatsioonis jällegi tõusma. Enamasti ei ole looduslikes tingimustes elavatele bakteritele kasvuks piisavalt toitaineid. Seega on rakkude kasv üldjuhul limiteeritud ning rakkude väga aeglane paljunemine või viibimine statsionaarses faasis pigem reegel kui erand. 15. Signaalmolekulid globaalses geeniregulatsioonis. Tooge mõni näide. Alarmoonid on väikesed molekulid, mida rakk sünteesib vastusena muutustele keskkonnatingimustes stressivastuse käigus. Alarmoonid sünteesitakse tsütoplasmas. käigus Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. ppGpp süntees ppGpp-d sünteesitakse siis, kui rakus on aminohapete nälg ja selle tulemusena seondub transleeriva
afiinsuse kaudu. Stressi tunnetamiseks on mitmeid viise. Valdavaks viisiks on spetsiifilise efektorvalgu aktiivsuse muutmine selle fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu. Sageli vallandub signaali ülekanne kahekomponendiliste regulaatorsüsteemide kaudu. Esmane sensorvalk seondub kas väikese efektormolekuliga või tunnetab muutusi füüsikalistes parameetrites nagu näiteks pH või temperatuur. Alarmoonid on väikesed molekulid, mida rakk sünteesib vastusena muutustele keskkonnatingimustes. Näitena võib tuua cAMP, ppGpp ja AppppA sünteesi või siis K-glutamaadi akumuleerumise tsütoplasmasse vastusena osmootsele stressile. Kuna alarmoonid sünteesitakse tsütoplasmas, peavad signaalid väliskeskkonna muutustest eelnevalt sinna jõudma. Spetsiaalseid vaheülekandjaid pole signaali rakkutoomiseks vaja ainult siis, kui signaalmolekulid läbivad rakumembraani vabalt (näiteks superoksiidi
..................................................................73 8.4. Geenide organiseeritus.............................................................................. 76 9. Globaalne transkriptsiooni regulatsioon...........................................................77 9.1. Geenide asukoht kromosoomis globaalse regulatsiooni 1. aste...............77 9.2. DNA superspiralisatsioon globaalse regulatsiooni 2. aste........................79 9.3. Alarmoonid globaalse regulatsiooni 3. aste.............................................82 11. Bakterite programmeeritud surm...................................................................92 11.1. Toksiin-antitoksiin süsteemid....................................................................93 11.1.1. MazEF-süsteem.................................................................................. 94 11.2. Rakukesta lagundamisega seotud lüüs..............................................
Süntees mõõdab Trp taset rakus. 1. liiderpeptiid on Trp rikas, liiderpeptiidi saab sünteesida, kui rakus on palju Trp-d. Saab sünteesida terminaatorit ja toimub attenuatsioon. Kaks meetodit, kuidas transkriptsioon välja lülitada – üks repressoriga, teine attenuatsiooniga. Tihti kontrollitakse veel CAP-ga (kataboliitne aktivatsoonivalk). See toimib näiteks: juhul, kui keskkonnas on glükoosi, siis teisi suhkruid ei sööda. On ka kataboliitne repressor. Alarmoonid – madalmolekulaarsed ained raku mingi stressi tingimusel. Nt nälgimisel. Kui mingi valgu sünteesiks on olemas kõik AH va üks, siis ribosoom sünteesib pooliku jupi valku. Nälgimisfaktor – see sünteesib „võlutäpikese“ nukleotiidi. 2D õhukese kihi kromatograafias liigub see guanosiinfosfaat vägagi teistest erinevalt. Guanosiinpentafosfaat petab ära RNA polümeraasi. Ta lülitatakse RNA koosseisu, aga sinna otsa enam ei saa midagi panna. RNA süntees jääb seisma. Lülitatakse
annaabi.ee 
