raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid. Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle kuni 60 *vertikaalsed nõlvad kalle kuni 90 *rippuvad nõlvad kalle üle 90 Varisemine *varingulised nõlvad *kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub,seda järsemLibisemine *lihkelised nõlvad Looduslikud tegurid mis võivad viia maalihkeni: *kivimikihtide kallakus nõlva suhtes *savikihi olemasolu *suur sademete hulk, lume sulamine kevadel *jõe kulutav tegevus *maavärinad *igikeltsa olemasolu *inimtegevus- autotee ehitamine nõlvale, puude mahavõtmine, ehitiste rajamine nõlvale
valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga
VII n. vestibulocochlearis esikuteonärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv. Sillas paiknevad: unekeskus, hingamiskeskused. Viimased funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu
7. Kuidas on võimalik kummitustega kontakti võtta? Kummitustest oleks siin taas ehk liiga kitsas rääkida, pigem räägiksin üldisemalt vaimudest. Varateismelisena osalesin omaealiste gruppides, kes üritasid maagiliste rituaalidega vaime välja kutsuda, et saada neilt infot tuleviku kohta. Püüti välja kutsuda Lydia Koidula vaimu, lihtsalt vaimu, ühel korral vist isegi kuradit. Selleks oli vaja kirjutada suurele paberile poolringis tähestik (paberi alaosasse) ja numbrid 0-9 (paberi ülaosasse). Paberi keskele tuli joonistada süda. Seejärel tuli võtta nõel ja panna niidi otsa. Nõelaotsa tuli küünlaleegis kuumutada ja asetada see seejärel paberil olevale südamele, hoides nõela taga olevast niidist kinni. Seejärel tuli esitada küsimus. Küünlaleegis kuumaks aetud nõel pidi siis mõtteliselt vaimolendi südant kõrvetama ja panema teda küsimustele vastama. Pärast küsimuse esitamist hakkas nõel liikuma ja peatus
annaabi.ee 
