niudeharjalt ja pöörates ristluunimmeluu fibroossest kaarest tuharalihase kilekõõluselt Väike tuharalihas / Niudeluu Reieluu Reie ette- ja musculus gluteus tagapinna suurpöörale tahaviimine ja minimus alaosalt pööramine Laisidekirme Niudeharjalt, Ühendub reieluu Kokku tõmbudes pingutaja ülemiselt aponeuroosiga ja sirutab see reieluu eesmiselt kinnitub sääreluu aponeuroosi niudeogalt ning väliskörpusel välisosa, samal tuharalihaste ajal reit
Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:
Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:
Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV. Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V. Kolmiknärv (MS) - silmanärv Tundeerutused lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonnast. - ülalõuanärv Erutused põse, ninaõõne, ülalõualuu, suulae piirkonnast - alalõuanärv Tundeerutused alalõua, oimu, suuõõne alaosalt ja keelelt, alalõua hammastelt. Innerveerib mälumislihaseid. VI. Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII. Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Sensoorsed edastavad maitseerutusi. VIII. Tasakaalu-kuulmisnärv (S) Kaksiknärv, tasakaaluerutusi ja kuulmiserutusi. IX. Keele-neelunärv (MS) Maitseerutusi keele tagaosast, motoorne osa neelamislihaseid X. Uitnärv (MS)
annaabi.ee 
