%) esmasuriinis sisalduvatest Na+-ioonidest ja veest. Na+ resorbeerub aktiivselt vastava transportsüsteemi abil, vesi aga Na+ järel osmoosi teel. Proksimaalsete vääniliste torukeste järel jõuab esmasuriin Henle lingu, millel eristatakse alanevat ja ülenevat säärt. Na+ resorptsioon jätkub ülenevas sääres, samas sekreteeritakse Na+ asemele K+-ioone. Na+- ioonide resorptsiooni tagajärjel suureneb Henle lingu ümbritsevas koes osmootne rõhk ning vesi liigub osmoosi teel Henle lingu alanevast säärest välja. Henle lingus ja distaalsete vääniliste torukeste alguses resorbeeritakse umbes 1/5 (20 %) esmasuriinis sisalduvast veest ja naatriumist. Seega on pärast proksimaalsete vääniliste torukeste, Henle lingu ja distaalsete vääniliste torukeste läbimist 85 % ehk ligikaudu 160 liitrit esmasuriinis sisaldunud veest tagasi imendunud. Ööpäevasest kogusest (180 l) on jäänud veel umbes 20 liitrit.
transporterid. Uurea liigub passiivselt tagasi verest Henle lingu peene ossa (on läbitav uurea jaoks). Sealt läheb uurea jälle IMCD-sse – ring kordub. Koos uureaga liigub ka verre ja kudedesse ka vesi – ehk hoitakse nii vett kokku. ADH mõjutab seda, et uureat võetakse IMCD-st korduskasutusse. Säsi hüpertoonilisust aitab ka säilitada: peened osad imendasid tagasi (ehk torust läks välja) nii soolad kui vesi. Vesi liikus alanevast peenest osast ja soolad ülenevast peenest osast. Ülenev jäme osa ja distaalne vääntoruke imendavad aktiivselt Na tagasi, see tõmbab ka Cl. Neid segmente ei läbi vesi, aktiivne lahuste tagasi imendamine põhjustab progressiivselt toru vedeliku osmolaarsuse vähenemist. Nn. lahjendavad segmendid. Torukese vedelik, mis jõuab kogumisjuhasse on hüpotooniline isegi dehüdreeritud loomas. Esmalt tekitatakse säsis hüpertoonilisus, torukeste vedelik lahjendatakse
2/3 Na+resorbeerub passiivselt(Henle lingu õhukeseseinaline osa), 1/3 aktiivselt(kulutab energiat). Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett.Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+, ei lase agaläbi vett. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab naatriumi tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üleläinud naatrium omakorda soodustab vee väljumist Henle lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab vastuvoolu süsteeminimetust. 3) Sekretsioon- mõningaid aineid( hipuurhape, kreatiniin, ammoniaak, mitmed ravimid jm) viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim sekretsiooniks. REGULATSIOON 1)iseregulatsioon, 2) hormonaalne, 3) neuraalne( suhteliselt vähetähtis). HORMONAALNE REGULATSIOON
Neerutorukeste süsteemi alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Henle lingu alanevsäär ei lase läbi Na+ (soola), vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee väljumist Henle lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab nime vastuvoolu süsteem, see tõstab neeruvaagnasse voolava uriini kontsentratsiooni. Esmauriini väljunud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos, suuremalt osalt juba proksimaalses e. esmases vääntorukeses, nii on Helene lingu alanevas sääres voolav vedelik peaaegu glükoosivaba. Täielikult resorbeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid (Na, K, Ca)
Neerutorukeste süsteemi Helene lingu alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Helene lingu alanev säär ei lase läbi Na+, vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee väljumist Helene lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab nime vastuvoolu süsteem, see tõstab neeruvaagnasse voolava uriini kontsentratsiooni. Esmauriini väljunud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos, suuremalt osalt juba pronksimaalses e. esmases vääntorukeses, nii on Helene lingu alanevas sääres voolav vedelik peaaegu glükoosivaba. Täielikult resorbeeruvad pronksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid (Na, K, Ca)