olekus allavandumatu. Oma välimuselt oli Moira korpulentne naisterahvas, mis sobis ideaalselt kokku tema süüdimatuse ja kõlvatusega. Moira kandis antud raamatus lõpuni välja feministlikku mõtteviisi. 5.Küsimused tegelastele: Offredile: Kuidas suudeti hävitada sinu teadvusest sinu pärisnimi ja andmed sinu tütre kohta? Kas sa pöörduksid süsteemi vastu, kui see osutuks võimalikuks? Mida sa alandlikkusega saavutasid? Komandörile: Kas sa armastasid Offredi rohkem kui oma naist? Komandörile: Kas sind ei huvitanud Offredi inimlikkus? Ofglenile: Kust sa said teada, et Offred käib salaja komandöriga kohtumas? 6.Teose miljöö: Kuna enne Gleadi Vabariigi sündi eksisteerivat Ameerikat peetakse patu ja kõlvatuse kesemeks, siis on tegu ilmselgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpuga või üheksakümnendate algusega
silmad vesised. Peale selle märgiti ära, et suu näeb välja väga nutune. 13 3. Pilt Õigesti vastas 65% tüdrukutest tuues põhjenduseks, et suu oli lahti ning kulmud üleval. 19% vastanutest arvas, et tegemist on "sokiga" põhjendades, et näoilme on selline nagu naine hakkaks kohe karjuma. 7 % vastas, et tegemist on alandlikkusega ning 9 % arvas, et tegemist on kurbusega. 4. Pilt- Õigesti vastas 69% ning põhjendasid oma valikut, et inimene ei vaata otsa, vaid väldib silmsidet ning tundub olevat endasse tõmbunud. 31% vastas seevastu, et tegemist on kurbusega, sest naine vaatab maha. Poiste vastused 1. Pilt- Õigesti vastas 63% poistest, põhjendades, et naise suu oli lahti ning kulmud üleval. Lisaks vastas 32%, et tegemist on üllatunud emotsiooniga ning 6%,et kurbusega
oli sattunud Aglajaga ühte ruumi kahekesi, andis ta talle üle kirja mille oli Vürst saatnud. Kiri oli segane ja Vürst tahtis kirjas vaid teada kas Aglaja on õnnelik või mitte. See muutis Aglaja rahutuks ja ta kuulas Kolja üle, sest ta ei suutnud uskuda et Vürst ,,sellist põngerjat usaldab". Aglaja solvas sellega Koljat. 2. Varsti ilmus Peterburi tagasi Vürst. Ta võttis endale võõraste toa ja läks kohe välja. Ta läks Lebedevi juurde. Lebedev võttis ta suurima üllatuse ja alandlikkusega vastu. Lebedev hakkas seal endast ja enda elust rääkima ja tekkis ka vaidlus Lebedevevi ja tema laste vahel , kus Vürst oli vahekohtunik. Vürst küsis Kolja kohta ja tahtis juba lahkuda. Kuid Lebedevi jutu sees tuli välja et nad kolivad kusagile suvilasse ja maja jääb vabaks. Kohe tärkas Vürstile pähe see maja üürida , millega Lebedev vägagi päri oli. Vürst lahkus sealt hajameelselt ja mõttes. 3. Vürst läks Rogozini juurde. Rogozin ehmus alguses sellest ära ja läks näost
Tragöödia põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab jõuliselt protesteerima kaaskondlastest erinev noor naine. Tammaru peretütar Mari hakkab kasulapseks võetud Tiinat süüdistama libahundiks käimises, Tiina esindab inimväärikuse ideed, inimese õigust õnnele ja vabale elule. Tammaru rahva alistuv ellusuhtumine on tema karakterile vastuvõetamatu. Tema olemuse kujundab ülekohut tunda saanud inimese leppimatus orjuse ja alandlikkusega, kustumatu iha vabaduse järele. See määrab ka Tiina eluideaalid, julge ja trotsliku vastuhaku orjusele ja orjameelsusele. Tiina karakteri sügavam tähendus peitub selles, et pikim ja raskemgi orjus ei suuda inimestes lämmatada vabaduseiha. Tunnetades mõisaorjust kui paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust,
annaabi.ee 
