Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MITMEKESISUS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised liigirikkad Sugukonda kuulub umbes Liilialiste hulka küülub 160 perekonda ja 900 liiki. ülemaailmselt umbes 250 perekonda ning üle 3700 liigi. Sugukonna jaotus Liilialiste sugukonna taimed on alamsugukondadeks ei ole arenenud väga mitmekesiseks veel välja kujunenud. ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi.
euramericana); Berliini pappel (populus x berolinensis); Sillatalad, raudteeliiprid, tugipostid, väikelaevaehitud, vaguniehitus, põrandad, Eucaluptus niphophila; paber, küte. Eukalüptid on valgusnõudlikud, Eucaluptus globulus. külmahellad, kahjustuvad külma talvega, kui temperatuur on alla 0'C. Sugukond on jaotatud alamsugukondadeks viljade erinevuse põhjal. Enelas; põisenelas, pihlenelas, sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas. Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu, Viirpuu, Pirnipuu, Aroonia, Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia. Vaarikas, Murakas, Kibuvits, Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas. Toomingas, Ploomipuu, Kirsipuu, Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu.
(maasikas, murakas) või õunvili (õun, pirn). Enamasti puudub seemnetel endosperm. * Sgk majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötmealadel, kus peaaegu kogu puuviljandus ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest, orgaanilistest hapetest ja eeterlikest õlidest. * Roosõieliste õite ja viljade erinevuse ja suure liigilise mitmekesisuse tõttu on sugukond jaotatud alamsugukondadeks. Enelaliste Kibuvitsaliste Õunapuuliste Ploomipuuliste alamsugukond alamsugukond alamsugukond alamsugukond Eluvorm Enamasti põõsad Põõsad, Puud, põõsad Enamasti puud kääbuspõõsad, rohttaimed
riaid lihtsalt ei jätku. Algul püüti sellest üle saada kategoorianimetus- test hoopiski loobumisega, asendades need numbritega. See süsteem ei saa- nudki aga pooldamist leida. Praegu kasutatakse teist, linneeliku süsteemiga kompromissi taotlevat võimalust. Kujutleme ühte fülogeneesipuu haru (klaa- di), mida peame vastavaks ühele seni sugukonnaks peetud taksonile. Selle klaadi kammipiidena üksteise järel asuvad külgharud võime kõik tinglikult nimetada alamsugukondadeks, loetledes neid klaadi alusest tipu poole mine- vas järjestuses (vt. joon. 4; sellel kujutatud sugukonna alamsugukonnad A - E tuleks loendades esitada nii: Sugukond X Alamsugukond A Alamsugukond B ... ... Alamsugukond E. Raskused fülogeneetilistel puudel kujutatu üleviimisel tavapärasesse klassifikatsiooni ei tulene kladistilise meetodi puudustest, vaid meil 28
annaabi.ee 
