Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle
Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas
Kui laevuke tahab merepõhja laskuda, täidab ta koja veega, muutub raskeks ning laskub kergesti. Nad peavad jahti väikestele vähkidele ning söövad ka raipeid. Laevukese kodadest valmistatakse ehteid, lauanõusid ning nööpe. Vaikse ookeani paljudel saartel süüakse nende loomade liha. 14 Alamklass: kahelõpusesed ehk sisekojased Siia kuuluvad kõrgemad peajalgsed vähearenenud sisemise kojaga. Koda on harilikult kitsa plaadikese kujuline. Vaid keeritsseepial seepjaliste alamseltsist on koda spiraalse ehitusega. Kahelõpuseste silmad on peaaegu sama täiusliku ehitusega kui kõrgematel selgroogsetel. Mõnel süvaveekalmaarilistel on varrelised või teleskoopsilmad. Vaid ühel kaheksahaarmeliste liigil on silmad täielikult taandarenenud. Silmade taga paiknevad erilised haistmiselundid. Kombitsaid on kas 8 või 10. Nad on varustatud iminappadega. Lihaselises neelus on sarvjad lõuad. Hõõrel on enamasti hästi arenenud
ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Ei ole kaitsealune liik. 3 Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. 67 Peamiselt kuuluvad Eestis tuntumad herilased ühisherilaste sugukonda või alamsugukonda (Vespidae, Vespinae), olenevalt süstemaatilisest käsitlusest. Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid. Ühiselu elavad kõik
millest nende vastsed hiljem pärast koorumist toituvad. Samasugusel viisil munevad sõnnikumardikad sõnnikusse. Vanadel egiptlastel oli üks sõnnikumardikaid -skarabeus- pühaks loomaks. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Põrniklased. (Scarabaeidae) Põrniklased on lehvikjate tundlatega mardikate sugukond segatoidumardikaliste alamseltsist. (EE7lk.587) Eestis on põrniklasi üle 70 liigi. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Ronimiseks
enamasti lest ja tuulehaug. Eestis on 11 liiki kahepaikseid, neist kolm – harilik mudakonn, kõre ehk juttselg- kärnkonn ja rohekärnkonn on meil oma levila põhjapiiril. Eesti kahepaiksed kuuluvad kahte seltsi. Sabakonnalistest on Eestis kaks vesilikuliiki: tavaline ja laia levikuga tähnikvesilik ja haruldane, mandriosas hajusalt levinud harivesilik. Päriskonnalisi on Eestis üheksa liiki. Eestis elab viis liiki roomajaid. Nad kuuluvad soomuseliste seltsi. Sisalikuliste alamseltsist on Eestis kolm liiki: arusisalik, kivisisalik ja harilik vaskuss. Maoliste alamseltsist elab Eestis kaks liiki – harilik nastik ja harilik rästik. 2010. aasta seisuga on Eestis kohatud 375 linnuliiki, lisaks veel viit – kas vangistusest pääsenud või sisse toodud liiki. Haudelinde on 225 liiki (neist 210 püsivalt). Läbirändel on Eestis kohatud linde 215 liigist (püsivalt 204 liigist), talvel aga 158 liigist (püsivalt 109 liigist). Eksikülalisi on nimestikus 115 liiki
annaabi.ee 
