pärineb väljendist arbor populi (lad.): arbor – puu , populus – rahvas, seega rahvapuud. Vana- Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse. Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Gröönimaalt pärinevad Alam-Kriidi ajastust, mis lubab väita, et paplite iga maakeral küünib vähemalt saja miljoni aastani. Eri maade süstemaatikud on jaotanud papli perekonna mitmesugusteks alaühikuteks: alamperekondadeks, rühmadeks, sektsioonideks jm. Enamik paplite süstemaatika uurijaist pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused, mistõttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline paplikomisjon (International Poplar Commission) [10].
(Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; alba), Euroameerika taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Eupopulus; Turanga. pappel (Populus euramericana); Berliini pappel (populus x berolinensis); Sillatalad, raudteeliiprid, tugipostid, väikelaevaehitud, vaguniehitus, põrandad, Eucaluptus niphophila; paber, küte. Eukalüptid on valgusnõudlikud, Eucaluptus globulus.
Lähimnaabri meetod võimaldab eelkõige näha seost, "üleminekuid" erinevate taksonite vahel. UPGMA on kasutatavaim, n.ö. standardne meetod, ja võimaldab seetõttu eri teadustöödes ilmunu võrdlemist. Kui kasutatakse seejuures, või täissi- deme-klasterduse puhul ka Canberra meetrikas avaldatud distantse, saame enamasti uuritud OTUde selge rühmitumise ilusateks klastriteks. See kõlbab siis, kui tahame näiteks mõnda perekonda jagada alamperekondadeks või sekt- sioonideks. 7.3.1. Erinevatel meetoditel saadud fenogramme võime hinnata nende vas- tavuse alusel algandmestikule. Leiame korrelatsiooni kõigi OTUpaaride vahe- liste kauguste vahel fenogrammis ja algses andmemaatriksis; vastav kofenee- tilise korrelatsiooni koefitsient (cophenetic correlation coefficient) on seda suurem (teoreetiliselt kuni 1,0), mida vähem on klasterdamine moonuta- nud liikidevahelisi sarnasussuhteid. 7.3.2
Suvehaljastel liikidel toimub õitsemine koos lehtimisega, igihaljastel liikidel hiljem (tavaliselt juunis). Ilmselt on tammeliike ca 500, kasvades kogu põhjapoolkera parasvöötmes, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Euroopas, osaliselt ulatuvad liigid ka subtroopikast troopikani. 44 Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Tamm on läbi aegade olnud püha puu, tammesaludes toimetasid muistsed esivanemad omi kombetalitusi. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 58. Harilik ja punane tamm Harilik tamm (Quercus robur L.) [róbur] Oleme harjunud h. tamme nägema suure, tugeva, laiavõralise ja jämedatüvelise puuna seismas keset välja. Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome,
Väänlad 5-8 harulised · Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Quercus - ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad enamasti kõrgetd puud ja põõsad. Liigitunnuste muutlikkuse ja perekonnasisese ristumise tõttu eristatakse perekonnas u. 200800 liiki, mis on peamiselt levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kaheks alamperekonnaks: valged tammed ja mustad e. punased tammed. Alamperekondades olevad tammed erinevad teineteisest nii puidu ehituse, lehtede kuju, kui ka tõrude idanemise ja maitse osas. Mõnedele tammedele on iseloomulik kolletanud lehtede jäämine talveks puudele ja säilumine seal kevadeni. · Lehed on heitlehistel e. suvehaljastel liikidel hõlmised või servast hambulised ning
Nii suur varieeruvus liikide arvus tuleneb arvatavasti sellest, et paljude tammeliikide areaalid kattuvad ja seetõttu on võimalik rohkete hübriidide teke. Ilmselt on tammeliike ca 500, kasvades kogu põhjapoolkera parasvöötmes, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Euroopas, osaliselt ulatuvad liigid ka subtroopikast troopikani. Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kaheks alamperekonnaks: valged tammed ja mustad e. punased tammed. Alamperekondades olevad tammed erinevad teineteisest nii puidu ehituse, lehtede kuju, kui ka tõrude idanemise ja maitse osas. Mõnedele tammedele on iseloomulik kolletanud lehtede jäämine talveks puudele ja säilumine seal kevadeni. Tamm on läbi aegade olnud püha puu, tammesaludes toimetasid muistsed esivanemad omi kombetalitusi. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete
annaabi.ee 
