ning muud hooned, krundid ja vabad maad. Politsei ülesandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Senine kohtusüsteem asendati uuega: talupoegade jaoks asutati alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks
keskaegsed normid ja Karoliina ning ka Rootsi krim. õiguslikd normid (riigi julgeolek, reetmine, ohtlikumad kuriteod). Suurem rõhk kuritöö tahtlusel. Karistused: vähenes ihunuhtlus, mis asendati rahatrahvi ja vangistusega. Jäi surmanuhtlus ja häbistavad karistused. Mõisatelt võeti krim. korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis Eestis jäi püsima keskaegne kohtukorraldus, mida teostasid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus (kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa-
Häbistavad karistused olid suurenenud- kiriku häbiposti asetamine pühapäeval ning raekoja ette linnades. Endised isiku- ja varandusevastased süüteod püsisid, vaid nõiaprotsesside arv ajastu lõpul langes. Mõisa käest läks karistamisõigus peaaegu täiesti riigi kätte, mõisnikule jäi vaid distsiplinaarkaristusõigus- kodukariõigus. 17. Kohtukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Kohtukorralduses P.-Eestis jäi püsima keskaegne korraldus. Tegutsesid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud. Talupoegade süütegusid arutas mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos 12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve
kohtuvõim: ülemmaakohtuna tegutses maanõunike kolleegium, millele allusid mees ja mõisakohtud kõige alamad kohtunikud olid haagikohtunikud Saaremaa Taani valduses Taani kuningas kinnitas aadli senised privileegid riigi maid (2/3) oli rohkem kui mujal Saaremaast sai Taani provints, kus kuningat asendas asehaldur provints jagunes ametkondadeks e mõisaaladeks, mis omakorda jagunesid vakusteks aadli omavalitsus loodi Saaremaa rüütelkond kõrgem kohtuvõim oli maakohus, alamkohus (talurahva kohus) vakusekohus 1559. a piiskop müüs oma maad 1561. a saabus asehaldur Taanist, likvideeriti SaareLääne piiskopkond 1645. a Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsile III Rootsi aeg 3.1 Rootsi kuninga poliitika Liivimaal kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000
kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu. Riigipeaprokurör võib pikendada tähtaega Vahistamise alused: KrMS par 130 Kuriteo kahtlus: piisavalt põhjendatud RK 3-1-1-110-15 (vahistamine) esitas nõuded määrusele: 1) Otsesed tõendid Kõrgem kohus näeb, et alamkohus piisavalt vaatles tõendeid ning kaitsja võib tugineda nendele, et vastuväiteid esitada Probleem on selles, et kohus näeb rohkem kui kaitsja. Seetõttu peab piisavalt kirjeldama asjaolud, et kaitsja saaks nendelee tugineda. Kui prokuratuur piisavalt ei kirjeldanud asjaolud, siis kohus neid ei vaadelda. Kui suures ulatuses on vaja esitada tõendeid? Prokuratuur ei pea kõik tõendid esitama. Kui minimaalses, siis kohtul tekib kahtlus tõendites. Otsuses peavad olema andmed:
annaabi.ee 
