lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni. 5. Mis on root? Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). 6. Mis on LILO? LILO (Linux Loader) asub ketta nullindat sektorit ehk boot sectorit (floppy puhul selline nimi) ehk MBR'i (master boot record - kõvaketta puhul) moodustavas 512 baidis (tegelikult võtab LILO enda alla esimesed 446 B ja 64 B on ketta partitsioonitabel) . Kui tegemist on kõvakettaga ja CMOS SETUP -is (see koht kuhu saab peale voolu sisselülitamist del-ga sisse)
WINDOWS EXPLORER Programmi aken Analoogiliselt saab arvuti failsüsteemile ligipääsu ka programmi Windows Explorer abil. Selle programmi aknas on vasakpoolsel alal esitatud kogu arvuti failisüsteem kataloogipuuna. Parempoolsel alal näidatakse puus märgistatud (aktiivse) ketta või kataloogi sisu. Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv `+'-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub `-`-märgi kujuliseks. Hiireklõps `-`-märgil lülitab alampuu näitamise jälle välja. Windows Exploreri kaustapuu juureks on arvuti töölaud (Desktop), mis jaotub: · minu arvuti (My Computer); · prügikast (Recycle Bin); · kohtvõrgu arvutid (Network Neighborhood) kui arvuti on ühendatud võrku, siis siit saate infot teiste võrgus olevate arvutite kohta.
nimed. Käsk ls -l annab pika kataloogilistingu koos täiendava infoga. Käsk ls -a võimaldab näha kõiki faile, ka punktiga algavaid konfiguratsioonifaile. cd - (change directory) käsu abil saab vahetada kataloogi. cd järele kirjutatakse selle kataloogi nimi, kuhu soovime minna. Korraldus cd ilma parameetriteta viib kodukataloogi. Korraldusega cd .. saab liikuda failide hierarhias ühe kataloogi võrra ülespoole. mkdir - (make directory) käsu abil saab luua uusi alamkatalooge. Neid saab korraga luua rohkem 9 kui ühe. rm - (remove) käsu abil saab faile kustutada. UNIXi keskkonnas tuleb aga kustutamisega ettevaatlik olla, sest juba kustutatud faile enam taastada ei saa. rmdir - (remove directory) käsu abil saab katalooge kustutada. mv - (move) käsu abil saab liigutada faile ühest kataloogist teise. passwd - (password) on käsk parooli vahetamiseks
infrastruktuuri ext2-lt ext4-le.[7] 14. detsembril teatas Google, et ext4 asendab YAFFS-i Android 2.3-l. Eelmine failisüsteem ext3 toetab kuni 16 TB mahuga failisüsteemi, kuhu saab paigutada kuni 2-terabaidiseid faile. ext4 puhul lisati 48-bitine plokkide adresseerimine. Selle tulemusel muutus ext4 failisüsteemi tugi suuruseni 1 EB (1 EB = 1 048 576 TB) ning kasutatava faili maht kuni 16 TB. Toimub arendustegevus 64-bitise süsteemi kasutuselevõtuks. Suurim võimalik arv alamkatalooge on ext4-s 64 000, mis on rohkem kui ext3 puhul. Seda arvu on võimalik suurendada kasutades dir_nlink võimalust. Lubamaks suuremaid kaustu ja jõudluse hoidmiseks kasutab ext4 Htree indekseerimist. See võimalus on kasutusel alates Linux 2.6.23. Jõudluse parandamiseks ja fragmenteerumise vältimiseks kasutatakse ext4 puhul meetodit, kus andmeplokkide asukoha ülesmärkimine toimub alles pärast andmete täielikku kettale kirjutamist (delayed allocation).
Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Unix-i failisüsteem Unix-i failisüsteem on hierarhiline, puukujuline. Kõige alguses on juurkataloog (peakataloog) / ja edasi tulevad alamkataloogid. Tavakasutajate jaoks on nende kodukataloogid (home directory), mis luuakse kasutajatunnuse tegemisel ja mis asuvad olenevalt arvutist kataloogis usr, home vms. Kodukataloogi nimeks on kasutajatunnus. madli.ut.ee - /home/"kasutaja" math.ut.ee - /home/"kasutaja" Juurkataloogi võib faile ja alamkatalooge teha süsteemi administraator. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970-
lõppenuks lugeda. Esimese rakenduse loomine Keskkonna kaudu kompileerimise eeltingimuseks on projekti olemasolu. Eks ikka failimenüüst uus. Saab küll valida sobivate valmisprojektide hulgast ning rakenduse kohe tööle panna. Aga kui tahtmist ise klasse ja nimeruume nimetada, siis tühja projektiga lihtsam. Nimeks näiteks Avaprojekt. Ning et pärast ei peaks faile mööda masinat taga otsima, selleks sobib projekt kohe ka omale sobivasse kausta salvestada. Ning kui liigselt alamkatalooge ei taha, siis tasub linnuke ,,Create directory for solution" tühjaks jätta üks kaust tehakse nagunii. Projekti sisse siis uus klass, et oleks kuhugile kood kirjutada. Klassile oma jaoks arusaadav nimi ning ongi koht kus koodi kirjutada. Main-meetod sisse, et kood mõistaks kusagilt tööd alustada Ja juba võib proovida käivitada. Debug->Start Without Debugging peaks rakenduse lihtsalt käima
annaabi.ee 
