Ta elas ligikaudu 90 kuni 99 aastaseks.Pärast oma surma maeti ta kuningate orgu . Tema keha asub peale ta leidmist 1881 aastal Kairo egiptuse muuseumis.Oma valitsemise varasemal perioodil ehitas ta linnu ,templeid ja monumente. Väga tähtis on vanade egiptlaste usk hingede rändamisse. Nad arvasid, et teatud aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Vaarao haudehitis pidi kaugelt ületama kõik teised hauakambrid, nii nagu vaarao oli eluajal olnud vaieldamatult tähtsam oma alamaist. Vaarao hauakamber ehitati kõrgem ülespoole ahenev, nii tekkiski püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matmist need täideti ja maskeeriti hoolikalt, kusjuures tapeti kõik, kes olid olnud ehitamise ja maskeerimise juures. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale õhukanalid. Püramiidi kaeti paealt kiviplaatidega Püramiid ei olnud üksikehitis, vaid osa suurest surnute linnast. Vaarao püramiidi läheduses
hauakamber sarkofaagiga. Selles oli tavaliselt üks, alates 5. dünastiast tihti ka mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava kekkonna loomiseks. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunud tähtsust. On loomulik, et vaarao hauaehitis pidi kaugelt ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist oma alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastabasid üksteise peale
kujundatud pargi. Sinna asus ta koos oma õukonnaga elama. Versailles' õukonnaelu sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Kuningas Louis XIV-l oli silmapaistev nõuandja Jean-Baptiste Colbert, kes juhtis Prantsusmaa majandust merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Kuna Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaist olid teist usku kui tema ise, tühistas ta hugenottidele allesjäänud õigused ja asetas nende õlule rasked maksukoormad. Selle tulemusena astus osa hugenotte küll katoliku usku, kuid rohkem kui 200 000 neist põgenes Prantsusmaalt. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda aga riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv
Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Püramiidi tippu pandi lihvitud plaadid. Giza püramiidid: Kõige tähtsam ja suurem Cheopsi püramiid. (Chefrenile, Mykerinosele) Egiptuses ka palju templeid, mida iseloomustavad sambad, mis meenutavad enamasti taimi. (nt. päikesetemplid) Skulptuur:
vältida abielu ,,sakslaste ja venelastega, kuna nonde tugev kultuurikontekst pidada eesti oma alla suruma". Samas soovitati ,,vere parandamiseks" segaabielusid teiste soome-ugri rahvastega. Kalling kirjutab: ,,Juhtlausete peamine sõnum oli jätk ennesõjaaegsele retoorikale rahvas võib kiduda, s.t head ja väärtuslikud rahvaosad võivad arvulisse vähemusse jääda. Üldistatakse, et praegusel ajal on kultuurrahvaste juures ebasoodne valik harilik nähtus - alamaist kihtidest kõrgemale tõus toob endaga paraku kaasa perekonna väljasuremise hädaohu - sündivus väheneb just väärtuslikes perekondades. /.../,, Kalling toob välja ka Eesti eugeenika suunda kõige paremini iseloomustavad juhtlaused. a) Eesti seadused on puudulikud abiellumise takistamise võimaluste kohalt; b) nõutakse kõigi alaväärtuslike ja vaimuhaigete seaduslikku sigimisvõimetuks tegemist;
annaabi.ee 
