Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada hobust, raudrüüd ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos oma isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15
Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristan ja Isolde". Rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames võõraste ja alamate sutes need ei kehtinud.14. 16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. 1 Rüütlilaulud ja -laulikud Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle
rüütliseisus kuj Lääne- Europ 10.11. saja vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13.saj muutus päritavaks suletud seisuseks. Kuj rüütlikirjandus(nt Graalist, Arthur). Rüütlieetika-seisuseuhkus, truudus ja ustavus. Rüütlivoorused-olid oma seisuse raames ning mitte võõraste/alamate suhtes.14.16. saj kaotas rüütlitest sõjavägi tähtsuse, sulas ühte alamaadliga Turniirid näidati sõjalisi oskusi rahuajal. Algul-väikeseid lahinguid, ohvriterohke. Asendusid kahevõitlustega,kus vastased püüdsid teineteist sadulast maha paisata.Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskond suhtus vastakalt.Palju rahvast, kokkusaamiskohad..Platsil tribüünid. Kiriku suhtumine- tauniv,püüdis keelata, tulemuseta. kaubandus-müüdi põllumajandussaadusi, toitu ka kaugemalt(nt Veneetsia, Genua) . Luksuskaup: siid ja vürts. Flandria linnad -riidetootjad
- Aadlisse ei saand eriti tõusta, aadlikuks sünniti - Keskaja käigus kunni administrat. Kasvas. - Haritlaskond ja aadelkond lähenesid omavahel - Et ametikoht tiitli kaasa tõi, sinna jõuti alles uusajal - Itaalia eripära oli, et aadelkond elas linnades - Ministeriaalid teenijad e. Mitte vabad inimesed, kes täitsid kuskil administratsioonis samu ülesandeid, mis aadlikud. Tulemusena toimib nende lähenemine alamaadliga, 13. Sajandiks sulavad kokku. Loeng puudu - Omandisuhted pärinesid traditsioonidel - 10. Saj lõpuks oli vägivald sealmaal, et lõuna prantsusmaalt alates leiutati jumala rahu e. Pax Dei. St. Et rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud (kirik, turg) pluss inimesed, keda ei tohtind puutuda (vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised) - Reaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud. Uue lainena kuulutati välja jumala vaherahusi e
Nende ihaldusväärseimaks eesmärgiks oli korralik abielu, võimaluse korral mõne kõrgemast soost daamiga, kelle majanduslik olukord oleks enda omast märgatavalt parem. Ministeriaalid: Saksamaal aadelkonna vahekiht, ,, teenijad", kes täitsid õukondades funktsioone, mida muidu tegid aadlid, nad olid mittevabad aadlikud. Siiski oli neil suur mõjuvõim ja nad olid suhteliselt jõukad. Teenekad ministeriaalid said isandalt lääne. 13. sajandil sulas ministeriaal kokku alamaadliga, ministeriaali kiht kaob. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustumine selle läbi: Senjööri ümbritsesid lähedased inimesed, sõdalased ja vasallid, kes teda teenisid ja toetasid ning täitsid tema käske. Suursuguse senjööri vägevust mõõdeti tema alamate ja talle ustavate inimeste hulga järgi. Senjöör oli maaomanik, kes valitses talupoegade sissetulekute üle. Sõltuvate maakasutajate käest saadavate sissetulekuteta ei saanud ta
annaabi.ee 
