Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivleping sõlmitakse kahe – või kolmeosapoole vahel. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötaja või töötajate ühingu või liidu ja tööandja vahel. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised. Tööandjal on kollektiivlepingu sõlmimisel mitmed eelised. Nagu näiteks: Korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused. Kollektiivleping võimaldab teatud juhtudel teha seadusest erandeid. Kehtiva kollektiivlepingu ajal kehtib töörahu. Töörahu tähendab seda, et tööandjal on keelatud tekkidata töösulgu ja töötajatel on keelatud streikida. Minuarvamus on selline, et kollektiiv leping on töötajatele lihtsam kuna ei pea ise nii väga muretsema oma lepingu ...
Koondamine ja selle rakendamine töösuhtes Koondamine on tööandja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine. Lepingu ülesütlemisel peab olema mõjuv põhjus mis on seotud tööandja ettevõttega ehk tegemist on majanduslike põhjustel töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Koondamise puhul on tegemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega vöi muude töö lõppemis juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Tööandja peab alla 3-aastase lapse vanema välistama koondatavate ringist, seda isegi juhul, kui tegemist ei ole tööandja arvates just parima töötajaga. Ainult juhul, kui teisi töötajaid, kellega väikelapse vanemat võrrelda, polegi või on ka neil väikelaps, otsustab tööandja piiranguteta, keda koondada. Niipea, kui töötaja katkestab pu...
Konkurentsi keelu osutamise tähendus ja rakendamine töösuhtes Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumist või ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Lepingu kehtivuse aja eritasu maksta ei tule, kuid peal lepingu lõppemist tuleb tasu maksta vaid juhul, kui piirang jääb kehtima pärast töösuhte lõppemist. Minuarvates on konkurentsikeelu osutamine tööandjana mõistlik kuid töötajana mitte. Tööandjana seetõttu kuna igasu...
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protes...
tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino Alamaa (1908 1996), klaasikunstis Maks Roosmaa (1909 1971), metallikunstis Ede Kurrel (1909 1991). Eduard Taska (1890 1942) arendas köitekunsti oluliseks tarbekunsti valdkonnaks, andes nahale ka laiemaid ja esteetiliselt mõjusamaid kasutusvaldkondi ja viise. Mitmel tarbekunstialal (portselanmaal, tekstiil, nahakunst) tegutses maalikunstnik Adamson Eric.
Tallinna Arte Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: Melissa Alamaa Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ............................................................................... 3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest ..............................
HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" TEHA MEELDEJÄÄVA RONGISÕIDU. JAAMAHOONE ON POPULAARNE KA FILMIVÕTETEKS. 8 KOKKUVÕTE . 9 KASUTATUD MATERJAL 1. ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED EESTIMAAL.TALLINN:AJAKIRJADE KIRJASTUS. 2. HELME,M.2003. EESTI RAUDTEEJAAMAD..TARTU:TÄNAPÄEV. 3. HUNT,T.2015. LÄÄNE-EESTI TEEJUHT.TALLINN:VARRAK. 4. PAULUS,K.2013. JALUTAJA TEEJUHT.TALLINN:SOLNESSI ARHIDEKTUURIKIRJASTUS. 5. RAUVER,G-R.1979. HAAPSALU LÄBI AEGADE JA INIMESTE.TALLINN:EESTI RAAMAT. 6. ROHTMETS.I.2004. KULTUURILOOLINE EESTIMAA.TALLINN:VARRAK. 7. TAAL,I.1971. HAAPSALU LOSS.TALLINN:EESTI RAAMAT. 8. VEENPERE,A.2006. TERVITUSI HAAPSALUST
Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino Alamaa (1908 1996), klaasikunstis Maks Roosmaa (1909 1971), metallikunstis Ede Kurrel (1909 1991). Eduard Taska (1890 1942) arendas köitekunsti oluliseks tarbekunsti valdkonnaks, andes nahale ka laiemaid ja esteetiliselt mõjusamaid kasutusvaldkondi ja viise. Mitmel tarbekunstialal (portselanmaal, tekstiil, nahakunst) tegutses maalikunstnik Adamson Eric. 1990.aastad Eesti kunstis Aastal 1991 taastati ja kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti sattus kiirete muutuste
11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17 2107 1800 Gross Joosep Järvamaa 05:01:17 M17
annaabi.ee 
