Jõutrafo: autotrafo, mõõtetrafo: pingetrafo, voolutrafo impulsstrafo eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17. Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18
3UIcos määrab aktiivvõimsuse 3faasilises vahelduvvooluahelas. Kadudeta induktiivpooli reaktiivvõimsus 3faasilises vahelduvvooluahelas on määratav Q=3UIsin. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud elektromotoorjõud on proportsionaalne lati liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne
ainulaadne: Neil on piesoelektrilised jalad mis vibreerivad üle 1000 korra sekundis ning need panevad mootori liikuma. 6 ● Elektrimootorid Elektrimootor on elektromehaaniline seade,mis muundab eektrienergia mehaanliseks tööks.Enamik töötab tänelektromagnetismi nähtusele.. ● Alalisvoolumootor Alalisvoolumootoron on mootor mis töötab alalisvooluga. Alalisvoolumasin on alaliik mis on ettenähtud tööks alalisvooluga . ● Samm-mootor Samm-mootor on alalisvoolu sünkroonmootor,mille rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud Pingeimpulssidele 7 4. Tähtsamad robotite klassid On olemas ka tähtsamaid robotite klasse näiteks Manipulatsiooni robot ja mobiilrobot. Manipulatsioonirobot on automaatmasin,mis on täiturseadisest manipulaatori kujul, sellel robotil on mitu liikuvuse
Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Trahvo- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Põhilised osad: · südamik · mähised · jahutussüsteem Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks Kaod- soojuskadu Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Vahelduvvoolumasin- Kaitse elektrilöögi eest: · puutekaitset- kaitse otsepuute eest · puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest · ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine
3. Alalisvoolumasinate liigid Alalisvoolumasinad liigitatakse sõltuvalt ergutusmähise ühendamise viisist ankrumähise suhtes see kehtib nii generaatorite kui ka mootorite kohta. Ergutusmähis (-mähised) on paigutatud induktori poolustele. Alalisvoolumasinaid on neli liiki (joonised 6A 6D). 1. Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega alalisvoolumasinal (joonis 6A) toidetakse ergutusmähist, milles on ergutusvool I e , sõltumatust alalispingeallikast. Võõrergutusega alalisvoolumasin on kasutatav nii mootori kui ka generaatorina. Sisuliselt sarnane püsimagnetiga masinaga. 2. Rööpergutus- e haruvoolumasinas (joonis 6B) on ergutusmähis, milles voolab vool I er , ühendatud rööbiti ankrumähisega. Generaatortalituses I = I a - I er , mootortalituses aga I = I a + I er . 6 RT
tekitamine. Asünkroonmootor on oma nime saanud selle järgi, et rootori pöörlemiskiirus erineb magnetvälja pöörlemiskiirusest ehk sünkroonkiirusest. Staatorimahisest, tapsemini oeldes, tema poolusepaaride arvust, soltub mootori poorlemis kiirus. Magnetvalja poorlemiskiirus (seda nimetatakse ka sunkroonkiiruseks) 0 soltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 45. Alalisvoolumootorid. Alalisvoolumasin võib töötada nii mootorina kui ka generaatorina. Seega on alalisvoolumasinale iseloomulik pööratavuse omadus. Kui viimane lülitada alalisvooluvõrku, siis ergutus ja ankrumähist läbib vool ning ankur hakkab pöörlema. Ergutus ja ankrumähise poolt moodustatud magnetväljade vastastikuse mõju tulemusena hakkab mootori rootor pöörlema, kuna ankrumähisele mõjub elektromagnetiline moment M. See moment ei ole pidurdav, nagu on alalisvoolugeneraatoris,
30. Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine sagedusmuunduriga. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. Pöörlevate masinatega sagedusmuundurid kujutavad endast sünkroon- või asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolumasin. Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore
annaabi.ee 
