korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes)
Kogemus on ajus talletatud tajude kogum. Inimese omapära seisneb keeles ta on võimeline tajusid sõnadega edasi andma. Matemaatiline mõtlemine on igasuguse tunnetuse eeskuju, sest selle puhul kasutatakse mõisteid täiesti korrektselt. Filosoofia on õpetus kehadest, mis jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia e füüsika ning kunstlike kehadega riigifilosoofia. Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE)
väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. · Filosoofiline huvi koondub kolmele objektile: · Maailm on mehaaniliselt töötav masin. loodus, inimene ja ühiskond. · Antropoloogia · Esimeseks ja kõige põhilisemaks on loodus ise · Hobbes'ist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. oma konkreetsuses. · Inimliku tahte algseks allikaks on alalhoiutung. · Vahetu kogemus, mis on antud meie tajudes, on · Tahtevabadust pole olemas. Tahe lähtub ainus väärtuslik materjal tunnetusele. ajenditest, mis teda mõjutavad. · Filosoofia üldlaad · Kõrgemad moraalsed tunded nagu · Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast
Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad". Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad jagunevad loomulikeks (nendega tegeleb loodusfilosoofia) ja kunstlikeks (nendega tegeleb "riigifilosoofia"). Loomulikud kehad on materiaalsed. Kogu reaalne maailm koosneb kindla suurusega "korpuskuleist", mille liikumine seisneb vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseenesest. Antropoloogia. Inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Moraalsed tunded on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria. Riigiideaaliks on absoluutne monarhia. Kodaniku kohus on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldine südametunnistus. Riigivõim ei tohi sundida kodanikke enesetapule. Riigi ohtlikeimad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Riigivõimul on alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse
annaabi.ee 
