palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e – intressid segafinantseerimisel Cse – aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e – aktsiate arv segafinantseerimisel 16. Tegevusvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE
kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: · Ainult omakapital · Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e intressid segafinantseerimisel Cse aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e aktsiate arv segafinantseerimisel 40. Kapitali struktuuri teooriad Traditsiooniline teooria kasutades mõistlikult laenukapitali, võib ettevõte alla viia kapitali keskmise hinna ja tõsta oma turuväärtust. Iga ettevõte peab saavutama
reeglina nii omakapitali tootlust kui ka omakapitali hinda e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39) EBIT-EPS analüüs Tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutama kujul on EBIT-EPS võrrand: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e, kus Ie - intressid omafinantseerimisest (sisuliselt null) , Id+e intressid segafinantseerimisel, CSe aktsiate arv omafinantseerimisel, CSd+e aktsiate arv segafinantseerimisel. Ilmutatud kujul EBIT avaldub: EBIT*=Ie*CSd+e-Id+e*CSe/CSd+e-CSe, kus EBIT* - ükskõiksuspunkti EBIT.
Valikute hulgast tuleb valida selline finantseerimisskeem, mis annab kõrgeima EPSi taseme. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavaliselt järgmised: 1) ainult omakapital; 2) mingi osa omakapitali ja mingi osa võõrkapitali. Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS-võrrand järgmine: (EBIT - I E ) (1 - t ) (EBIT - I D + E ) (1 - t ) , (8.41) = CS E CS D + E kus IE intressid omafinantseerimisel (sisuliselt null), I D + E intressid segafinantseerimisel, CS E aktsiate arv omafinantseerimisel,