Inimkonna toiduprobleemid Arenenudmaade toiduprobleemid v Arenendmaade probleemiks on ületoitlustus. v Lühem eluiga ja erinevad tõsised haigused. v Vähe liikumist ja ebatervislik toitumine võivad viia dementsuseni,insuldini või infarktini. v Aastal 2005 oli 1.6 miljard. ülekaalulised ja 400milj.neist ohtlikult ülekaalulised,see arv kasvabkiirelt. Pildid: Arengumaade toiduprobleemid v Arengumaades on probleemiks alatoitumus v Alakaalulisi lapsi hetkel:180000000 v Näljas inimesi hetkel:273750000 v Veel probleeme: halvadkliimaolud , vähe toetust arenenudmaadelt , vähepõhjavett , kõrbestumine , ülepüük , vaesus. v See teeb keha nõrgaks ja kerged haigusedki võivad olla surmavad.75% surijatest on alla 5a lapsed. v HIV ja AIDS-i levik aitab kaasa toiduprobleemidele kna enamik nakatunuid on noored kes ei saa enam farmitööd teha Pildid: Allikad: v Google.com v
psühhoteraapiast kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat Kuressaare Gümnaasiumist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist kõige vähem oli alakaalulisi Ala-, üle- ja normaalkaalus olevad küsitlusele vastajad Ülekaalus Normaalkaalus Alakaalus Mida tehti kaalu langetamiseks? lõpetati liigne söömine oksendati tehti trenni söödi kõhulahtisteid Miks langetati kaalu?
1. trimestril Ülejäänud 9% ei suutnud loobuda Ühel kuuest enneaegselt sündinud lapsest on ema raseduse ajal suitsetanud Suitsetamise negatiivsed pooled: Munarakud ei taastu Ema jagab sündimata lapsega platsenta kaudu ka mürke Kahjustavad emaka, platsenta, nabaväädi veresooni – kokkutõmbed Lootel tekib puudus toitainetest, O2- st Sünnikaal väike – surm Enneaegne sünd 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on emade rasedusaegse suitsetamise tagajärg Kõrge oht kaasa sündinud arenguhäireteks suhtlemis-, õppimishäired hüperaktiivsus Lapse kopsude kahjustumine Hingamishäired, astma Immuunsüsteemi nõrgenemine Laps varakult nikotiinisõltlane Imetamise kvaliteedi langus Piima vähesus Kestvus lühem Pärast suitsetamisest loobumist: 20 min – vererõhk ja pulss normaliseeruvad 1 h – rasedusaegsete komplikatsioonide oht väheneb
Rahvatervis Tubaka tarvitamine Kooliõpilaste tubaka tarvitamine 1. Eestis suitsetab 22% täiskasvanust elanikkonnast. Suitsetavad rohkem mehed, naised kaks korda vähem. Uuringud näitavad, et ka rasedad naised suitsetavad (2014. a. 7,5%). Suitsetamine raseduse ajal põhjustab 14% enneaegseid sünde, 30% alakaalulisi beebisid, kes kõik sünnivad nikotiinisõltlastena 2. Tõsine probleem on koolinoorte seas: esimesed sigarettid jäävad vanusesse 12. a. Kuid kõigest 8% jäävad suitsetama edasi, 92% jätavad järele. Poisse jääb igapäevaselt suitsetama rohkem kui tüdrukuid. Tüdrukud on aga rohkem huvitatud vesipiibust kui suitsust. Kuid ka see tendents on hakkanud aastatega vähenema. Poiste seas on populaarsem huuletubakas. Uueks tendentsiks on aga e-sigarett, mida on tarvitanud 33% 11-15
- Suitsetamine ja alkohol. Nikotiin ja alkohol mõjutavad luudes asuvate kasvutsoonide rakke, mistõttu raku kestad tihenevad, ainevahetus rakkudes ja seega ka kasv aeglustub või peatub hoopis. Kasvu soodustavateks spordialadeks peetakse võrk- ja korvpalli, kõrgushüpet ning ka ujumist. · Kehakaal ehk mass annab koos pikkusega kujuka üldpildi kehalise arengu laadist, see tähendab kehaehituse tüübist ja arengutasemest. Üle- või alakaalulisi esineb paaril juhul sajast. Pikkus ja kaal on ka üsna suures seoses: mida pikem inimene, seda raskem ta on. Püknik on üldiselt raskem ja leptosoom kergem kui atleet. Õpilaste normaalkaalu arvutamiseks on loodud mitmeid valemeid, mõned neist siin: Vanuses 6- 13 aastat: Kehakaal = pikkus 100 (pikkus 125)/2 Vanuses 14- 16 aastat: Kehakaal = pikkus 110 (pikkus 125)/2 Vanuses üle 18 aasta: Kehakaal = pikkus 100 (pikkus 150)/2
Need kes kordagi alkoholi kolme kuu jooksul ei tarbi hoiavad eemale ka sigarettidest. Need kes paar korda 3 kuu jooksul alkoholi tarbivad, neist 73,3% suitsetavad. Need kes vähemalt kord nädalas tarbivad alkoholi, neist umbes pooled on ka suitsetajad. Mitte sportlaste ja sportlaste seas on enamus normaalkaalus. Mitte sportlastest 14,3% on ülekaalulised ja 7,1% alakaalulised. Sportlaste seas ülekaalulisi pole, alakaalulisi esineb 18,75% vastanute seast. Mitte sportrlastest ei jälgi toitumist enamus 79%. 21% jälgivad oma toitumist. Sportlastest jälgivad enamus oma toitumist 56%, 44% ei jälgi. Kokkuvõte Minu eeldus, et enamustel NRG õpilastel on kehakaal normis pidas paika, sest koguni 80% õpilastel on kehakaal normis. Samuti arvasin ma õigesti, et suitsetajaid on vastanutest alla poole. Neid oli 30 vastanust 8 ehk 27%.
mis võib kaasa tuua mõningase ebatäpsuse, kuid samas ei ole ka alust arvata, et enesehinnang oluliselt tegelikust erineb. Nii enamik tüdrukuid kui ka poisse olid normaal- või alakaalulised (joonis 1). Tüdrukute puhul domineeris alakaalulisus (56%). Elupaigast ilmnes, et mida suurema (linnastunuma) kohaga oli tegemist, seda suurem oli alakaaluliste tüdrukute osakaal (x2=12,6; p<0,05): kui näiteks suurlinnades (elanike arv üle 25 000) oli alakaalulisi tüdrukuid 60%, siis alevikes (el arv 500–1 000) 43%. Rahulolu kehakaaluga. Oma kehakaaluga oli rahul 68% poistest ja 38% tüdrukutest (joonis 2). Poiste puhul oli rahulolematus seotud sooviga kehakaalu suurendada. Tüdrukute hulgas oli valdav soov kehakaalu vähendada. Rahulolu kehakaaluga oli oluliselt seotud (p<0,05) endaga rahuloluga (r=0,14), rahulolematusega seostusid suur koolikoormus (r=0,1), suur stressimäär (r=0,11), kehvem
annaabi.ee 
