Kui juhitavust ei saavutata, korrigeeritakse tehtud pidurdused-kiirendused uute katsetega, kuni soovitud tulemus siiski saavutatakse või auto allub kraavi külgetõmbejõule. ESP töötamise ajal vilgub armatuuris vastav signaallamp. Kui auto tegelik liikumissuund erineb autojuhi soovitust, on tegemist ala- või ülejuhitavusega. Erinevates olukordades võib ESP tegutseda erinevalt, aga tavaliselt on juhitavuse kaotuse korral süsteemi tegevus järgmine: · Alajuhitavuse korral (auto ei kuuletu roolile ja liigub otse) pidurdatakse tagumist kurvi seespoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti. · Ülejuhitavuse korral (auto püüab hakata pöörlema ümber oma vertikaaltelje) pidurdatakse esimest kurvi välispoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti. Olenevalt teeoludest võib mõni tegevuselement ära jääda või mõni lisanduda.
Hädapidurduse korrektor millele lisafunktsioone integreeritud ei ole, võib olla ka ilma elektrilise juhtimiseta. Aeglustuse graafik: 1 = BAS võimendiga 2 = ilma BAS võimendita 3 = nõrk pidurivajutus 5. ESP Juhitavuskorrektor Väldib üksikute rataste pidurdamisega ning mootori ja jõuülekande töö korrigeerimisega auto muutumist üle- või alajuhitavaks.Juhitavuskorrektori tähistamiseks kasutatakse ka lühendeid ASMS, DSC, FDR, VSA, VSC Ala- ja ülejuhitavus Alajuhitavuse korral pöördub auto vähem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist välja sõita. Auto alajuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi sisepoolset tagaratast. Ülejuhitavuse korral pöördub auto rohkem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist sisse sõita. Auto ülejuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi välispoolset esiratast. 5.1 Ootamatu kõrvalepõige Ilma ESP- ta Autojuht märkab takistust ja keerab rooli järsult vasakule
külgsuunalist kiirendust rataste Kui auto tegelik pöörlemissageduse liikumissuund erineb juhi poolt soovitust, see anduritelt ja tähendab , et auto on rooliratta hetkel ala- või pöördenurga ülejuhitav,sekkub auto juhtimisse ESP- süsteem andurilt ( tavaliselt HALL või optiline andur) ESP- süsteemi töötamine Alajuhitavuse korral Ülejuhitavuse korral (auto püüab liikuda ( auto püüab hakata otse) pidurdatakse pöörlema ümber tagumist kurvi oma püsitelje) seespoolset ratast pidurdatakse ja reguleeritakse esimest kurvi mootori välispoolset ratast pöördemomenti ja reguleeritakse mootori pöördemomenti
- Millises suunas liigub auto tegelikult? Esimesele küsimusele saadakse vastus rataste pöörlemissageduse anduritelt ja rooliratta pöördenurga andurilt (tavaliselt HALL või optiline andur). Teisele küsimusele vastuse saamiseks mõõdetakse auto pikisuunalist ja külgsuunalist kiirendust. Kui auto tegelik liikumissuund erineb juhi poolt soovitust, see tähendab, et auto on hetkel ala- või ülejuhitav, sekkub auto juhtimisse ESP süsteem. - Alajuhitavuse korral (auto püüab liikuda otse) pidurdatakse tagumist kurvi seespoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti. - Ülejuhitavuse korral (auto püüab hakata pöörlema ümber oma püsttelje) pidurdatakse esimest kurvi välispoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti. 13 ProDiags 5
annaabi.ee 
