näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmata ruumis viibima. Suvel alahinnatakse tihti halbadest ilmastikutingimustest, märjast ja tuulest tingitud alajahtumise ohtu. Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib esineda ka ainsa vigastusena – eelkõige näiteks loodusesse eksimise või väsimise korral. (Adlas:2014)
alandavad tugevalt veresuhkrut. Siis peab olema tähelepanelik , et ei laseks suhkrutaset veres liiga alla ,et ei tekiks hüpoglükeemia Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase (< 3 mmol/l). Tekivad aju funktsiooni häired, millele on iseloomulik kiire teadvuseisundi halvenemine. Esineb tavaliselt suhkruhaigetel, kuid võib kaasuda ka epileptiliste krampidega ning joomasööstu järgselt, samuti võib kaasuda kuumarabanduse ja alajahtumisega Tunnused: Anamneesis suhkruhaigus, haige võib hüpoglükeemia teket tunda Higistamine, külm kleepuv nahk Südamepekslemine, pulss kiire ja tugev Nõrkus, minestustunne, näljatunne Segasusseisund või agressiivsus Reageerimistase halveneb Nägemishäired (kahelinägemine) Lihasvärinad ja –tõmblused Kannatanul võib kaasas olla diabeetiku pass, glükoos, veresuhkrutaset alandavad tabletid või
Viibi õues varahommikul ning hilja õhtul. • Väldi treeninguid kuumal keskpäeval Alajahtumine Alajahtumise all mõeldakse kogu organismi temperatuuri langemist alla 35 kraadi Celsiuse järgi. Soodustavateks faktoriteks on verekaotus, stress, alatoitlus jms. Abivajaja peaks kohe asetama soojale alusele ning soojalt kinni katma. Teine asi on proovida inimest kraadida, kui kehatemperatuur on alla 35 siis on kindlasti tegu alajahtumisega. Nahk kipub olema kahvatusinakas ning jäsemed külmad. Alkoholi ei soovita pakkuda, sest kunagi ei või teada, palju ja mida ta enne tarvitanud on või kas tal on mõni tervisehäire. Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suurenem. Ka siis kui alajahtunu on purjus või vägivalla ohvriks langenud, peaks kutsuma ikkagi kiirabi, mitte politsei, sest kannatanu on vaja ruttu haiglasse viia. Alajahtumise tõttu
alajahtunud inimese kehaosi ei tohi üles soojendada, kui uut külmumise ohtu ei ole välistatud, ei tohi ülessoojendamisega alustada. Alajahtumine Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37,5 °C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 °C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisele on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljastpoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmata ruumis viibima. Suvel alahinnatakse tihti halbadest ilmastikutingimustest, märjast ja tuulest tingitud alajahtumise ohtu. Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib esineda ka ainsa vigastusena – eelkõige näiteks loodusesse eksimise või väsimise korral. NB
annaabi.ee 
