Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "alajaamadesse" leiti 7 faili

25
pdf

Toiteallikas

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majandu...

Elektrotehnika - Kutsekool
19 allalaadimist
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elek...

Füüsika II - Tallinna Tehnikaülikool
202 allalaadimist
29
rtf

Elektrivarustus

Kiirelt muutuva reaktiivvimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3.8. Reaktiivvimsuse allika vimsuse ja asukoha valik Tavaliselt paigutatakse reaktiivvimsuse allikas: 1. ksikute elektritarbijate vahetusse lhedusse, ka tarbija klemmidele 2. Vrgu slmedesse, niteks madalpinge jaotuskilpidesse. 3. Alajaamadesse , hendatuna madalama pinge lattidele. Esimest nimetatakse individuaalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Teist grupiviisiliseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Kolmandat tsentraalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Individuaalsel kompenseerimisel on jrgmised halvad kljed: 1. Suurenevad ldkulutused, aastane kasutusaeg on vike. 2. Alandab toiteallika tkindlust Grupiviisilisel kompenseerimisel vivad k...

Elektriahelad ja elektroonika... - Põhikool
31 allalaadimist
2
docx

Elektrivõrk

Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud ­ nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine mada...

Elektrimaterjald - Kutsekool
11 allalaadimist
14
docx

Magnetpatjadel rongid

Selle süsteemi kaudu edestatakse jaamas asuvasse juhtimiskeskusesse vastavate andurite abil kogutud andmed rongi koordinaatide, kiiruse ja juhtumis- ja vedamismagnetite omavaheliste kauguste kohta. Selle info alusel arvutatakse välja kõigi magnetite vajaliku toitevoolu täpsed parameetrid (tugevus, suund, sagedus) ja edastatakse need alajaamadesse , mis väljastavad magnetitesse vajaliku voolu. Nii tagatakse rongi liikumine millimeeritäpsusega, samuti vajalik kiirendus, kiirus ja aeglustus lõppjaama jõudmisel. Rongis asuvate ja selle hõljumist tagavatele magnetitele annavad toitevoolu vagunis olevad akupatareid ning selle voolu parameetrid arvutada välja pardaarvutid. Kui peaks alajaamadest saabuv toitevool katkema, siis vajalikku voolu võivad anda ka rongis olevad tagavara...

magnetism - Keskkool
11 allalaadimist
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

Keskpingevõrkudes kasutatakse neist kolme esimest. Võimsuslülititele seatakse olulisi nõudeid. Nad peavad olema kiired, taluma lühisvoolu termilist ja elektrodünaamilist toimet, ennekõike aga olema võimelised lahutama lühisvoolu. Rekonstrueeritavatesse või uutesse keskpingealajaamadesse seatakse üles elegaas- või vaakumlülitid. Seni veel kasutatavad õlilülitid vajavad pidevat hooldust ja nende töökindlus on madalam kui nüüdisaegsetel lülititel. Eesti jaotusvõrkude võimsuslüliteid näeb joonisel 5.27. Joonis 5.27 Eesti jaotusvõrkude võimsuslüliteid Võimsuslüliteid kasutatakse peamiselt toite- ja vahealajaamades, mõnikord ka suurtes jaotusalajaamades, kui selleks on tarvi...

Elektrijaamad -
17 allalaadimist
18
docx

Elektrienergia tootmine Eestis ja selle jaotusvõrk

Eestis on ülipingevõrgud pingega 330 kV, keskpingevõrgud 3 – 35 kV ja madalpingevõrgud nimipingega 0,4 kV. Otstarbe järgi saab elektrivõrke liigitada süsteemi-, ülekande- ja jaotusvõrkudeks. Süsteemivõrk on tavaliselt ülikõrgepingevõrk, mis ühendab suuri elektrijaamu ja elektrisüsteeme. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV ala...

Füüsika - Keskkool
2 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun