igapäevastse asjades toime tulevad, sellega seotud toiminguid ei saa üle anda asetäitjale või pühendada sellele mõnikümmend minutit ja siis unustada. Üheks kõige efektiivsekmaks efektiivse juhtimise motivaatoriks on tunnustamine. Kui oleme teinud head tööd ja teeninud tunnustuse, soovime me seda ka saada. Tunnustuseta tunneb inimene end alahinnatuna, tuju langeb, energita ei jätku jne. Ärge kunagi alahinnake tunnustust kui motivaatorit. Uuringud näitavad, et inimesed töötavad tunnuse pärast rohkem kui raha pärast. Kuid tunnustus peaks olema siiras see ei ole meelitamine, vaid siiras kiituse avaldus. Austust saab kõige paremini näidata, koheldes töötajaid kui profesionaale - rääkida nendega kui profesionaalidega, küsida professionaaalset nõu. Professionaaalse õhkkonna loomisel töötajad tunnevad ja ka vastutavad professionaalsemalt. Kuidas jagada tunnustust
Kontrollitava meedia korral pakub suhtekorraldaja omal soovil informatsiooni. Kontrollimata meedia korral ei saa suhtekorraldaja seda mõjutada. Suhteid meediaga hõlbustavad järgmised soovitused: · õppige hoolikalt tundma teile olulisi ajakirjanikke ja meediavaldkonda · mõistke ajakirjanike erinevust ja et igaüks vajab isiklikku lähenemist · ajakirjaniku rolli mõistmine hõlbustab nendega suhtlemist · ärge alahinnake ajakirjanikke · vähetuntud väljaannete ajakirjanikesse tuleb suhtuda sarnaselt teistele Artikli lugejaskonna määratlemisel on tuntud "30-3-30" mudel. 1. Lugejad, kes pühendavad artiklile kõige rohkem 30 sekundit. Põhiidee peaks olema väljendatud pealkirjas. 2. Lugejad, kes kulutavad artiklile kuni 3 minutit. Loevad läbi lühikokkuvõtte, alapealkirjad, fotode allkirjad, rasvaselt kirjutatud read. 3. Lugejad, kes kulutavad artiklile 30 minutit.
kiusamisest ega lase muutuda ohvril endal vägivaldseks. Kokkuvõte Perekonnasiseseid probleeme on sageli lihtne lahendada pe- rekonnanõupidamise käigus, eeldusel, et kõik nõupidamisel osalejad on lahenduse leidmisest huvitatud. Suhtuge oma las- te kriitilistesse vastuväidetesse tõsiselt. Ärge ignoreerige kasvatajate või õpetajate kriitikat teie lapse käitumise kohta. Ärge alahinnake oma lapse problemaatilist käitumist. Arutage neid probleeme perekonnanõupidamise ajal. Tehke tihedat kootööd lasteaia, kooli, politsei ja sotsiaal- ametitega (nõustamiskeskustega). Jälgige juba lasteaias ning algkooli ajal, kas teie lapse juures pole märgata tähelepanu defitsiidi tundemärke (vt. Mis kutsub esile agressiivsust?, lk. 23). Sellest annavad märku rahutu käi-
kolleegidele teavet edasiste tegevuste kohta. Patsiendi jaoks on rahustav teada, mis teda ootab, ja näha, et erakorralise meditsiini tehnik teab, mida ja miks ta teeb. Kui mingi eelseisev toiming on patsiendile valulik, siis tuleb teda selleks ette valmistada. Patsiendil on õigus küsimusi esitada. Vastake talle kannatlikult ja vajadusel korrake oma selgitust teises sõnastuses. Kui võimalik, vältige meditsiinilisi eritermineid. Küsimusele vastates ärge kunagi liialdage ega alahinnake. Ärge esitage ähmaseid arvamusi edasiste diagnooside ja ravivõtete kohta. Hädaolukorras olete teie enamasti esimene väljaõppega abistaja ja seetõttu sõltub teist, kuidas patsient oma haigusega psüühiliselt toime tulema hakkab. Sellises varases etapis usalduse kaotamine halvendab paranemisprotsessi oluliselt. Siin kehtib rusikareegel: patsiendile ei pea kõike ütlema, aga see, mida öeldakse, peab tõsi olema. Püüdke patsient teda puudutavatesse otsustesse kaasata
annaabi.ee 
