tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine
seejuures ettevõtte kogu potentsiaali. Väärtust läbi intellektuaalse kapitali luua nii, et ka huvitundjad seda õigesti oskaks hinnata, on ühtlasi raske, kuna ainult rahaliste näitajate põhjal ettevõttele antav hinnang seab kehva situatsiooni veel turul vähetuntud mittemateriaalsete varade poolest rikkad ettevõtted, milliste põhiliseks varanduseks on intellektuaalne kapital. Alahinnatakse ettevõtete potentsiaali, mis omakorda viib turuhinna alahindamisele ja ettevõtetel on raskusi kapitaliturgudelt soodsa laenuressursi saamisega, vähendades võimet realiseerida täit potentsiaali. Seega ettevõtete intellektuaalse kapitali, teisisõnu mittemateriaalsete varade, mittemõõtmine ja seeläbi mittemõistmine võib oluliselt kahjustada ettevõtete edasist käekäiku. Et sellist olukorda vältida, tuleb kasutusele võtta üldstandardid ning rakendada neid igas ettevõttes mõõtmaks intellektuaalset kapitali ja selle väärtust.
sotsiaalseid eesmärke teenivate organisatsioonide poolt. Arvatakse et sotsiaalturunduse abil püütakse korvata seda kahju, mida kommertsturundusega tehakse. Üheks põhjustest on olnud ilmselt müüt, et turundus on tegevus, mis survestab tarbijat ostma mittevajalikku ning millega kaasnevad suured reklaamikulutused, see omakorda suunab ühiskonda üha suurenevale tarbimisele, seega ka raiskamisele ning vaimsete väärtuste alahindamisele. Need seisukohad on taandumas tänu teadlikkuse tõusule ning positiivsetele kogemustele sotsiaalturunduse vallas. SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUSE MÕISTEST (T. Hiob) „ Võib olla raske eristada, kas sotsiaalseosega turundus on ettevõtte sotsiaalse südametunnistuse väljendus või lihtsalt efektiivne turundusvahend.” Edward de Bono Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja turundusvahendit, mis seob firmat või brändi teatud
on saanud ka kriitika osaliseks, seda eelkõige just sotsiaalseid eesmärke teenivate organisatsioonide poolt. Arvatakse et sotsiaalturunduse abil püütakse korvata seda kahju, mida kommertsturundusega tehakse. Üheks põhjustest on olnud ilmselt müüt, et turundus on tegevus, mis survestab tarbijat ostma mittevajalikku ning millega kaasnevad suured reklaamikulutused, see omakorda suunab ühiskonda üha suurenevale tarbimisele, seega ka raiskamisele ning vaimsete väärtuste alahindamisele. Need seisukohad on taandumas tänu teadlikkuse tõusule ning positiivsetele kogemustele sotsiaalturunduse vallas. SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUSE MÕISTEST (T. Hiob) ,, Võib olla raske eristada, kas sotsiaalseosega turundus on ettevõtte sotsiaalse südametunnistuse väljendus või lihtsalt efektiivne turundusvahend." Edward de Bono Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja
annaabi.ee 
