Jagunevad alaklassidesse spordiala järgi ja alaklassid samade tunnuste järgi nagu kergrõivad. 3) Töörõivad: a) Erirõivad: kaitsevad tööstuslike kahjulike mõjude eest. Liigitatakse kahjuliku või ohtliku teguri järgi. b) Vormirõivad: sõjavägi, politsei, raudtee jt. ametkonna. Elukutse järgi. c) Tehnoloogilised rõivad: tehnilise protsessi kaitseks inimese eest (toiduaine tööstus, farmaatsia, elektroonika, parfümeeria jne.) 16. Milliste tunnuste alusel jaotatakse alagruppides rõivaid liikidesse? V: Nt. tooted, sugu, aastaaeg, elukutse. 17. Millest sõltuvad rõivale esitatavad nõuded? V: Rõiva otstarbest, geograafilistest ja klimaatilistest tsoonidest, kasutamistingimustest, tarbija soost ja east. 18. Rõivaste ekspluatatsioonilised nõuded. Üldine- kohalik- ja moraalne kulumine. V: Ekspluatatsiooniliste omaduste hulka kuuluvad kasutamise iga, kandmise mugavus, parandamise võimalus, vastupidavus kulumisele, vormihoidmine jne.
üksnes mehed, naistel oli esimest korda lubatud espadroniga vehelda 2004. aastal. Aparaat, mis fikseerib torkeid, töötab 12V pinge all. Floretis ja espadronis on määrav osa kohtunikul, kes analüüsib fraasi (fraas - vehklejate tegevus, mida kohtunik on kohustatud lahkama ja selle põhjal otsustama, kes on sooritanud torke ning võidab) ja alles siis otsustab, kellele läheb torge kirja. Reeglid Võisteldakse alagruppides 5 torke tegemiseks, aega selleks on 3 minutit. Edasi järgneb ühe miinusega olümpiasüsteem, kus kaotaja kukub välja. Kolmandaid kohti ei selgitata. Olümpiasüsteemis veheldakse 3x3 minutit 15 torke tegemiseks, iga kolmandiku vahel on 1 minut pausi. Kui võistluse aeg lõpeb ja kumbki võistlejatest ei ole 15 torget sooritanud, võidab see, kes on selleks hetkeks sooritanud rohkem torkeid. Kui seis on aja lõppedes võrdne, antakse lisaaeg. Lisaminutil veheldakse otsustava torke pärast
Vastakuti olevad numbrid ühendatakse kriipsudega ja nii moodustuvad esimeses voorus omavahel kohtuvate paaride järjekord (Sirel, Piisang, 2010, lk 52). Järgnevate voorude paaride kindlaksmääramisel jääb number üks paigale ning ülejäänud numbrid liiguvad ühe võrra vastu- või päripäeva. Igale osavõtjale antakse järjekorranumber loosimise alusel. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb peale loositulemuste veel osavõtjad alagruppides nii ära jaotada, et ühte ei sattuks kõik tugevad või vastupidi, kõik nõrgad (Sirel, Piisang, 2010, lk 52). 1.3. Rahvastepalli reeglid Kuigi minu töö eesmärgiks ei olnud reeglite analüüs, toon need oma töös ikkagi välja, sest vajasin neid oma kohtunikutöös. Kogu võistluste töö toimus nende reeglite alusel. Rahvastepalli ängitakse normaalmõõtmetega (9 x 18 m ) võrkpalliväljakutel. Mängitakse süsteemiga: parim kolmest geimist. Geimi ajaliseks pikkuseks on neli minutit
ALLJÄRGNEVALT ON TOODUD TEATEVÕISTLUSTE KIRJELDUSED, MIDA ON KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta
tööriista- ning eriomadustega terased. 16) Enemlevinud teraste margitähised GOST, DIN, EN järgi EN Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, siis legeerterasega. Mittelegeerterased jagunevad alagruppides-se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: Legeerterased jagunevad a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. DIN Kõige süsteemsemaks võib pidada Saksamaa pika traditsiooniga DIN-standardeid. Terast markeeritakse nende järgi kahel viisil: tunnusnumbriga või margitähisega. DIN-i tunnusnumbrite süsteem oli aluseks
Terase legeerituse määrab lisandite kõvadust (moodustuvad karbii- sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest did), suurendab läbikarastu- allpool, siis on tegemist mittelegeerterasega, kui vust, soodustab ferriitstruktuuri kõrgem, siis legeerterasega. teket, tagab korrosioonikind- Mittelegeerterased jagunevad alagruppides- luse (>12%Cr). Konstruktsioo- se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: niterastes 1…2%, tööriista- Legeerterased jagunevad terastes ca 12% a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, kasut. b) mittelegeerkvaliteetterased, koos kroomiga; soodustab
ülesande lahendamiseks. Kokkulepitud ja kirja pandud kommunikatsiooni plaan (vt. tabel 11) aitab vältida segadust ja lihtsustab kommunikatsioonikanalite valikut hilisema töö käigus. Suhtluskanalite valikul tuleb arvestada lisaks sobivusele konkreetse ülesande jaoks: kanali maksumuse, kasutajate oskuste tasemega ja suhtluskanali kättesaadavusega. Alustada võiks virtuaalmeeskonnaliikmete IKT alaste oskuste ja harjumuspäraste kanalite välja selgitamisest ning siis teha alagruppides grupiotsused kanalite valiku osas lähtuvalt ülesande tüübist ning kanali kulukusest ja kättesaadavusest. Tabel 11. Kommunikatsiooni plaan (Lipnack, Stamps 2000). Ülesannete Suhtluskanali(te) Ala-eesmärgid tüüp Suhtluskanal(id) kasutusreeglid Ala-eesmärk A Ala-eesmärk B Ala-eesmärk C ...
annaabi.ee 
