saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3): · Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora: · Kolme käepidemega veenõu hüdria: · Lai vee ja veini segamisnõu krateer: Eri tüüpi templite põhiplaanid.
Paiknes kõrgel alaehitisel, kus asus hauakamber. Selle peal olid Joonia stiilis sammastega tempel. Veered olid kaunistatud kuulsate skulptorite skulptuuridega. Katus ahenes astmikpüramiidi laadselt. Kõige tipus oli kvadriig=spulptuur, nelja hobuse rakend, Mausolus oma abikaasaga. Teine vanaaja maailmaimest= Aleksandria tuletorn ehk Pharose saare tuletorn. POLE SÄILINUD!!!! Tuletorn valmis 3. sajandi lõpul eKr ja hävis maavärinad 1400a. eKr. Kõigepealt võimas alaehitis, millele järgnes nelinurkne alumine osa, siis kaheksanurkne keskmine osa, silinderjas ülemine osa, mille tipus oli tuletorn, mille kõige tipus oli Poseidoni kuju. Aleksandria linn oli esimene linn, mida hakati ehitama kellegi korraldusel. Tuld võimendati peeglite süsteemiga, olla seda tuld ka näha Konstantinoopolisse. Ta jäi mitmeks aastatuhandeks kõige kõrgemaks ehitiseks. Huvitavaid ehitisi on välja kaevatud ka Pergamonis, asus Väike- Aasias
Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn. Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn. Rajati esimene muuseum. Alustati ehitust 299 eKr, ehitus kestis 20 aastat (tuletorn) - Võimas alaehitis, nelinurkne 1. korrus
pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer). Säilinud templid on ehitatud marmorist, kuna aga esialgne materjal on olnud puu, siis konstruktsioon pärineb puuarhitektuurist. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest. Kandvad osad on esiteks nelinurkne, ühest kuni kolmest astmest koosnev alaehitis krepidoma, mille ülemist astet nimetatakse stülobaadiks . Alaehitis võis olla küljetsi kalju sees, ühelt poolt vähemate astmetega. Teiseks kuuluvad kandvate osade hulka sambad, mille jämedus ja kõrgus olid iga templi puhul erinevad. Sammas koosnen baasist, tüvest ja kapiteelist. Templi kantavad osad moodustusid talastikust, mis koosnes sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist , selle peal asuvast friisist ning viimast
annaabi.ee 
