kuid geneetiliselt on määratud võimete lagi, mille saavutamisel areng oluliselt pidurdub. Keskkonnamõjud sünnieelsel perioodil Ema haigused Nt viirushaigused, punetised (oht lapsel pimesuse ja ajukahjustuse tekkeks), diabeet jm Reesuskonflikt Alkoholi jt sõltuvusainete kasutamine, suitsetamine. Loodet mõjutab ka ema (ja isa) eluviis enne rasedust (kahjustatud muna-ja seemnerakud) Alkoholi puhul on suurem oht apse vaimsele alaarengule, tähelepanuhäiretele, õpiraskustele, näo ja näoosade alaarengule. Ravimid, ka käsimüügiravimid Otsesed traumad Olmekeemia Ema toitumine (võimalikult vähe kunstlike aineid) Ema emotsionaalne seisund (ka raseduse soovitus v soovimatus), stress Vanemate omavahelised suhted Vanemate vanus Ema füüsiline koormus, kehakaal Varasemad abordid Teadmised raseduse ja sünnituse kohta Sünnituse kulg jm 10
haigus nagu tüüfus või leetrid, vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei ole üht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengu tõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalse hoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata. (Linna, 2004.) Vaimset alaarengut peeti kaua salapäraseks seisundiks, millega on seotud üleloomulike jõudude toime. Esimene, kes vaimsele alaarengule teaduslikus mõttes tähelepanu pööras, oli prantsuse arst M. G. Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Education d`un Homme Sauvage. (samas, 5). 1.1. Definitsioon Vaimse alaarengu definitsioonid, nagu ka nimetused, on aja jooksul muutunud. Mental retardation ja mental deficiency tähendavad sõna-sõnalt vaimset mahajäämust, vaimset puudulikkust ja intellekti puudulikust. Uuem nimetus on intellectual disability, mille
*liikuvad ja kehaliselt aktiivsed *täielik iseseisvus harv Diagnostilised juhendid: IQ test 35-49 ; verbaalse arengu tase varieeruv(võimest vaid põhivajadusi teatavaks teha lihtsa vestluseni, vaid lihtsamate korralduste mõistmine ning zestide kasutamine ; enamusel orgaaniline põhjus sedastatav ; epilepsia, neuroloogilised ja kehalised puuded tavalised ; enamus siiski võimelised kõndima abita F72 RASKE VAIMNE ALAARENG *Sarnane mõõdukale vaimsele alaarengule *Enamikul lisaks olulisi motoorikahäireid või muid puudeid *IQ test 20-34 F73 SÜGAV VAIMNE ALAARENG *Oluliselt piiratud võime aru saada ja täita nõudmisi ja korraldusi *enamik: ei suuda liikuda või on piiratud liikumisvõimega, ei suuda kontrollida põie ja pärasoole tegevust, võimelised suhtlema vaid mitteverbaalselt väga algelistes vormides, ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, vajavad pidevat abi ja hooldust *IQ test alla 20
Oluline on meeles pidada, et PCL-R testi skoor võrdub psühhopaatiaga samal määral kui IQ-test intelligentsusega. Ajalugu. Kaasaese lääne psühhopaatia konseptualiseerimine saab alguse 1800. aastatel Pineli ning Pritchardi töödest. Siin kohal on märkimisväärne, et termin "psühhopaatia" võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus Saksa psühhiaatri J. L. Kochi poolt. Koch rakendas psühhopaatiat, vastupidiselt tänapäevasele kasutusele, neuroosile, vaimsele alaarengule ja paljudele teistele isiksuse häiretele. Varajased kirjeldused psühhopaatiast on mitmesugused. Kirjeldustes esinesid teiste hulgas, näiteks: hoolimatu käitumine, karisma, enesekindlus, sotsiaalne domineerivus, tähelepanu otsimine, veenvus, brutaalsus, emotsionaalne külmus ning teiste pidev ärakasutamine. Need erinevad kirjeldused aitasid kaasa kaasaegse psühhopaatia definitsiooni vastuolude tekkimisele.