süsihappesoolasid-karbonaate(CaCO3, Na2CO3) ja vesinikkarbonaate[Ca(HCO3)2, NaHCO3]. Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse karbonaatide määramiseks. Kuumutamisel karbonaadid(välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik. CaC2+2H2OCa(OH)2+C2H2(etüün) Al4C3+12H2O4Al(OH3)3+3CH4 (metaan) 2) Kovalentsed sidemetega karbiidid(SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed, 3) Intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallstruktuuri tühimikes. Need on suure kõvades ja kõrge sulamisetemperatuuriga ained(HfC, W2C) Söe adsorptsioon
S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: Fe(OH)3->Fe2O3+H2O; Fe2O3+6HCl->2FeCl3+3H2O FeCl3+NaOH->Fe(OH)3 Väheneb<->Suur. O <-> R H2+Cl2->2HCl Cl H; 2Al+3S->Al2S3 Al S 2Na+2H2O->2NaOH+H2 H2 Na; Mg+H2SO4->MgSO4+H2 SO4 Mg; Fe2O3+3CO->2Fe+3CO2 Fe C 2CO+O2->2CO2 O C; 3C+4Al->Al4C3 C Al Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-;vesinik H-; lämmastik -N= Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH Mitu g soola ja vet tuleb võtta 150g 10% lahuse valmistamiseks? Andmed:m(aine)=m(lahus)*pm/100% m(lahus)=150g m(sool)=15g pm=10% m(vesi)=m(lahus)-m(aine) m(sool)=? m(vesi)=150g-15g=135g; m(vesi)=? Mitme % lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola? Andmed: m(vesi)=300g; m(sool)=40g; pm=?
Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle madalamate oks.astmeteni Fe + S = FeS raud(II)sulfiif [ Fe - 2e = Fe2+ ja S + 2e = S2-] Väärisgaasidega ( 8 VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid [ Al - 3e = Al3+ ja P +3e = P3- ] 6Na + N2 = 2Na3N naatriumnitriid [ Na - 1e = Na+ ja N +3e = N3- ] 4Al + 3C = Al4C3 alumiiniumkarbiid [ Al - 3e = Al3+ ja C +4e = C4- ] ja nii edasi Vesilahustes kulgevate asendusreaktsioonide suuna määramiseks kasutatakse pingerida. Metall + Hape Hapetega reageerimisel tõrjub metall happest vesiniku välja. oksüdeerijaks on tegelikult vesinikioon 2Na + H2SO4 = Na2SO4 + H2 antud reaktsioonis on ja kõikide seda tüüpi reaktsioonide lühendatud ioonivõrrand on Me + ZH+ + = MeZ+ + Z/2 H2 (2Na + 2H+ = 2Na+ + H2)
{Ca(HCO3)2, NaHCO3}. Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse karbonaatide määramiseks: Na2CO3+2HCl=2NaCl+H2O+CO2 Kuumutamisel karbonaadid (välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3=CaO+CO2 6. Karbiidid on metallide (ja mõningate mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga. Karbiidid jaotatakse 3 rühma: a) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side (CaC2, Al4C3). Veega reageerides eraldub süsivesinik: CaC2+2H2O=Ca(OH)2+C2H2 (etüün) Al4C3+12H2O=4Al(OH)3+3CH4 (metaan) b) kovalentse sidemega karbiidid (SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed. c) intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallistruktuuri tühimikes. Need on suure kõvaduse ja kõrge sulamistemperaturiga ained (HfC sulamistemperatuur on 3900*C, W2C on teemandi kõvadusega). 7. Süsinikuringe
elektroneg on väiksem kui süsinikul. Neid saadakse lihtainete kuumutamisel söega. , mõningaid neist saadakse (atsetüliide) tüüni C2H2 juhtimisel läbi vastavate metallisoolade lahuste: 2AgNO3+C2H2AgC2+2HNO3. Soolataolised karbiidid on aktiivsete metallide (leelis- ja leeslismuldmetallide) ning Cu, Ag, Th jmt elementide ühendid süsinikuga. Nad reageerivad veega või hapetega, eraldades erinevaid süsivesinikke või H2: Al4C3+12H2O4Al(OH)3+3CH4. Kovalentse sidemega on mittemetallide B- ja Si-karbiidid, suure kõvadusega ained ning pooljuhid. Saamine: SiO2 ja koksi segu kuumutamisel: SiO2+3CSiC+2CO. Seda kasut abrasiivina (lihvkettad, luisud), tulekindla materjalina, pooljuht- ja fotodioodides. Metallilised karbiidid on 4-6 rühma siirdemetallide ning Fe, Co, Ni ühendid süsinikuga. Rasksulavad, suure kõvadusega, metallilise juhtivusega sisetusühendid (TiC, NbC, Cr3C2, Fe3C, W2C jne
Pimestava valguse tõttu kasutatakse põlemisreaktsiooni valgustussegudes (segus oksüdeerijatega); Al + NH4ClO4 – raketikütus Reageerib energiliselt (süttides) kõigi halogeenidega, isegi I2-ga (ka Br2-ga) toatemperatuuril. Reaktsiooni joodiga katalüüsib vesi. F2-ga reageerib alles 600ºC juures. 2Al + 3Hal2 → 2AlHal3 Kõrgemal tº-l reageerib Al väävliga → Al2S3 alumiiniumsulfiid lämmastikuga → AlN alumiiniumnitriid süsinikuga → Al4C3 alumiiniumkarbiid fosforiga → AlP alumiiniumfosfiid mitmete metallide ja mittemetallidega → sulamid (intermetallil. ühendid, aluminiidid) * elavhõbedaga → Al-amalgaam, kuid lahustuvus Hg-s üsna väike (2,3 · 10-3%, võrreldav Pt-ga); siiski lõhub amalgaamimoodustamine Al kaitsva oksiidikihi → korrosioon, metalli “hävimine” Reageerimine liitainetega
annaabi.ee 
