1) nominatiiv-akusatiivne süsteem agent nimetavas käändes, patsient mingis markeeritud käändes(eesti k osastavas/omastavas): isa sõi putru; isa sõi pudru ära. Mõnes keeles avaldub käändemärgistus ainult asesõnade korral (inglse k he hits me, I hit him) antud näidetes on alus markeerimata ja sihitis markeeritud käändes. Kui alus on markeerimata, siis on tegu nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keeltega. Skemaatiliselt A=S; P. See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e
sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. Nominatiiv-akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus markeerimata, nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. 52. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed rinnastav ( samatasandiline) ja alistav ( pealause ja kõrvallause).
`Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A
`Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A
`Ta lööb mind' f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A
(1) nominatiiv-akusatiivne süsteem,(2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne - akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus markeerimata, nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): b) Isa sõi pudru ära. A P
annaabi.ee 
