Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kannelt. Noorena puutusin ma palju rohkem kokku ise laulmise ja pilli mängimisega kui nüüd. Aga nüüd kuulan ise muusikat, ega esine enam ühelgil üritusel, sest mul ei ole enam lauluhäält. Aga muusika pole kunagi minu elust puudunud.
................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku disipliini, sõjavägi on see õige koht kus ta seda saaks. Ülesanne nr 2 vastuväidete ja tõestuste esitamine
SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega
tähendas, et ta sai oma töid akadeemia väljaannetes avaldada. 1857 nimetati ta erakorraliseks akadeemikuks, mis tagas talle kindla sissetuleku ja elukoha Peterburis. 1959 sai ta korraliseks akadeemikuks. 1861-1868 käis ta Eestis uurimisretkedel. 29. detsembril 1887 suri Peterburis, kuhu on ta ka maetud. 2. Ferdinand Johann Wiedemanni tegevus Wiedemanni-aegsetes gümnaasiumites oli kombeks pidulikel aktustel teaduslike ettekannetega esineda. Esimese ettekande pidas Wiedemann 1837. aasta suvel ja ettekande teemaks olid slaavi keeled. Järgmise ettekande pidas ta aastal 1851 teemal "Mida võib rahvaste kohta nende keelest õppida?", milles räägib ta keele arengust loodusseaduste järgi, mitte üksikisiku või asutuse tahte kohaselt Keele muutumist põhjendab geograafiliste tingimustega, mis inimeste kõneorganite füsioloogiat võivad mõjutada
(http://et.wikipedia.org/wiki/R %C3%A4im) 8 ( http://www.oselfish.ee/public/files/large/E_raim_yld.jpg ) 5. RIIGIHÜMN 5.1. Riigihümn Riigihümn on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka. Riigihümne hakati kasutama 18. sajandi lõpus. Tänapäeval on hümn igal riigil. Riigihümne esitatakse pidulikel riiklikel sündmustel, vastuvõttudel, aktustel ja meeleavaldustel, kuid ka rahvusvahelistel spordivõistlustel, näiteks enne riikidevahelist jalgpallimatsi või sportlaste autasustamisel. Riigihümni lauldakse enamasti ühiselt ning sellega kaasneb püstitõusmine või valveseisak. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen
2006 sündinud poeg Hugo ja 23. mail 2009 sündinud tütar. 4 INTERVJUU Iseloomult oli lapsepõlves korralik ja tubli, ulakusi ei teinud. Talle meeldis esineda ning lugusid välja mõelda. Karin tahtis lapsena saada samaaegselt nii Ljudmilla Gurtsenkoks kui ka kolhoosiesinaiseks, aga ka õpetajaks ja müüjaks. Näitlemisega hakkas tegelema 10. klassis, kui ta võeti kooli näiteringi. Algklassides meeldis talle väga esineda ning kooli aktustel luges luuletusi või teadustas. Huvi näitlemist õppima minna tekkis gümnaasiumis, kui talle hakkas näiteringis osalemine meeldima. Profesionaalsel teatri lava (peale Lavakunstikooli lõppu) oli tema esimene roll Veera etenduses ,,HIV", mille lavastas Merle Karusoo. Karinile oli see väga oluline töö, huvitav ja õpetlik prooviperiood ning tükk ise oli olnud äärmiselt menukas. Näitlemise ,,Nuku-ja Noorsooteatris" valis ta sellepärast, et teda kutsuti peale kooli lõppu ning
Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on tuntud eesti kirjaniku Leelo Tungla elukäik ja tema looming. Enda arvates olen keskmisest suurem kirjandushuviline. Enamasti huvitab mind seikluskirjandus, paeluvad ka põnevikud, kuid suur luulehuviline pole ma olnud. Lähim kokkupuude luulega on pärit kirjandustundidest. Ka olen osalenud etluskonkurssidel ja esinenud luuletustega erinevatel aktustel. Üheksa kooliaasta jooksul oleme tutvunud paljude kirjanike ja nende loominguga, on tulnud pähe õppida mitmeidki luuletusi. Meeldejäävamad neist olid Juhan Liivi ’’Helin’’, Ernst Enno ’’Kured tulevad’’ ja teisigi. Leelo Tungla loominguga olen aga kokku puutunud üpris vähe ning rohkem algklassides. Kuid tean, et tema looming on väga mahukas ja rahva (laste) seas väga populaarne. Kirjaniku luulet on
lugupidamisega suhtuksid) Õpetaja riietus Õpetaja seelik peab olema pikem kui klassis kõige madalama laua pind. Kehtivad kõik need reeglid, mis kehtivad õpilase riietuse kohta. Õlapaelad, nabapluusid, minid ei ole lubatud, aluspesu ei eksponeerita, dekoltee viisakas, läbipaistvad riided. Sukad või sukkpüksid kõikidel päevadel kus õpilastega v lapsevanematega kokku puututakse. Kingad mugavad. Sussid ja plätud keelatud. Akadeemiline riietus. Nt aktustel. Mustvalge v tumedad või beezikat toonid. Tagasihoidlik muster, õlad kinni, sukad jalas. Alates kella kuuest võib kanda õhtukleiti. Õpetajate maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon · kohustus õpetaja kutse ees(pidevalt edasi arenedes töötan) · kohustus õppija ees(kõiki ilma diskrimineerimata) · kodustus kolleegi ees · kohustus juhtivate töötajate ees · kohustus lapsevanemate ees Õppekava koostamine ja arendamine Õppekava
annaabi.ee 
