Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). · Humanistlik psühholoogia (C.Rogers ja A.Maslow) rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest, enese-aktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. · Kognitiivne psühholoogia (J.Piaget) uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. · Psühhobioloogia seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5.MIS AASTAT LOETAKSE TEADUSLIKU PSUHHOLOOGIA ALGUSEKS? Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. 6
Eksistentsiaal-humanistlik teraapia: Rollo May, Maslow, Frankl, Jourard, Allport, Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam gkolmas jõud" psühholoogias. Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui oma potentsiaali ebaõnnestunud aktualisatsiooni, mis viib süütunde ja ärevuseni. Eesmärgid on suurendada arengut, teadlikkust, spontaansust, ja isiksuslikku potentsiaali ning aidata kliendil ära tunda ja harjutada isiklikku vabadust otsustamaks, kelleks ta tahab saada. Terapeutiline suhe: r õhk on inimene-inimene suhtel ja terapeudi autentsusel.
8) Õppimise efektiivsus kasvab, kui reklaami vastuvõtjale öeldakse, millised on eelised, mis ootavad tarbijat toote kasutamisel. 9) Aktiivne osalemine teate töötlemisel või arutamisel parandab õppimist. 10) Õppimine on kiirem, kui ei ole vahetult eelnevaid või järgnevaid segavaid teateid. 11) „Kordamine on tarkuse ema.“ 12) Reklaamteated, mis on esitatud ajas lähemal tugeva vajaduse tunnetamisele, õpitakse kiiremini kui need, mis on esitatud nõrga vajaduse aktualisatsiooni tingimustes. 13) Mida suuremat rahuldust pakub reklaami vaatamine, seda kiiremini see ära õpitakse. 14) Mida väiksemat jõupingutust nõuab reklaami tajumine ja sellele vastamine, seda kiiremini toimub õppimine. 15) Mida keerukam on reklaamteade, seda raskemini läheb õppimine. Reklaami kulumine – protsess, mille tulemusel pärast oprimaalse korduste arvu (3x) möödumist suhtumine reklaamteatesse hakkab korduste arvu edasisel kasvamisel halvenema.
9. Aktiivne osalemine teate töötlemisel või arutamisel parandab õppimist. 10. Õppimine on kiirem, kui ei ole vahetult eelnevaid või järgnevaid segavaid teateid. 11. ,,Kordamine on tarkuse ema", kusjuures vanem idee või teadmine tugevneb kordamisel rohkem kui uuem. 12. Reklaamteated, mis esitatud ajas lähemal tugeva vajaduse tunnetamisele, õpitakse ära kiiremini kui need, mis esitatud nõrga vajaduse aktualisatsiooni tingimustes. 13. Mida suuremat rahuldust pakub reklaami vaatamine, seda kiiremini reklaamteade ära õpitakse. 14. Mida väiksemat jõupingutust nõuab reklaami tajumine ja sellele vastamine, seda kiiremini toimub õppimine. 15. Mida keerukam on reklaamteade, seda raskemini läheb õppimine. Uinunud efekt on reklaami mälupsühholoogias samuti põhjalikult käsitlemist leidnud ja palju vaidlusi tekitanud. Uinumisefekt tähendab
Isiksuse muutuseks ei piisa vaid õppimisest, sinna on oluliselt haaratud ka muutus mina-pildis. Lühidalt, isiksus on midagi muud kui lihtne õppiv mehhanism. Isiksust on parem uurida nö seestpoolt (introspektsiooni kaudu), kui objektiivselt vaadeldes selfi. Kriitika Rogersi lähenemisele Definitsiooni probleemid: Rogersi teooria on rohkem filosoofiline vaade, mitte formaalne teooria. Oletas, et indiviidi põhi motivatsiooniline tung on enese- aktualisatsiooni saavutamisele, kuid ei viinud läbi eksperimente. Tema lähenemisviis on piiratud - geneetilised faktorid ja lapsepõlvekogemused ignoreeritud +kliendi-keskne (inimese-keskne) teraapia. Isiksusejoonte teooriad Lähtuvad eeldusest, et inimestel on teatud kindlad, neid iseloomustavad jooned, mis on suhteliselt püsivad ja avalduvad erinevates olukordades. Isiksuse jooned on küllalt universaalsed, kuid inimesed erinevad selle poolest kuivõrd üks või teine joon on väljendunud.