kindlaksmääratud vara ning teine osapool võtab lühikese positsiooni, olles kohustatud müüma sama vara lepingus sätestatud ajal. 6.2. Futuurid Loogiline samm forwarditest edasi on nende standardiseerimine, et teha võimalikuks börsidel kauplemine. Futuur ongi forwardite alaliik, mis on samuti leping kahe osapoole vahel, kus on kindlaksmääratud ajal kohustus osta/müüa kokkulepitud alusvara, milleks võib olla nafta, kuld, valuutad, aktsiaindeksid jne. 6.3. Optsioonid ,,Sarnaselt futuuridega on ka optsioon tuletisväärtpaber, mis annab omanikule õiguse, aga erinevalt futuuridest pole see kohustus, osta või müüa mingit kindlaksmääratud vara kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal tulevikus. Optsioone on kahte tüüpi: call optsioon annab omanikule võimaluse tulevikus osta kokkulepitud vara ning put optsioon vastupidiselt jällegi müüa. Optsioonid saavad olla kas Euroopa või Ameerika tüüpi. Ameerika
tegemist ostuoptsiooniga) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Optsioonidega võib kaubelda nii börsil kui ka börsivälisel turul. 18. Kauplemine väärtpaberitega · EVK väärtpaberikonto on Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK) registreeritud väärtpaberikonto seal registreeritud väärtpaberitega kauplemiseks. EVK väärtpaberikontodel on registreeritud Eesti, Läti ning Leedu väärtpaberid. · Pangasisene väärtpaberikonto on pangas avatud väärtpaberikonto välisväärtpaberite, fondide
-ö liblika tiivalöögist. Ettevaatlikuks tuleb muutuda siis, kui buum on jõudnud massidesse - teile tundub, et igaüks spekuleerib aktsiaturul, tuttavad hakkavad teiega tänaval või kõrtsis kohtudes rääkima aktsiatest, investeerimisfondide portfellid kasvavad tormiliselt, ajalehed kirjutavad üleöö rikkaks saanud inimestest ning tohututest võimalustest, mis avanevad aktsiaturul. Aktsiate müümisele tasub hakata mõtlema hetkel, kui aktsiaindeksid ja aktsiate hinnad jäävad vahepeal kõikuma oma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale ega suuda jätkata rekordite löömist. See näitab, et ettevaatlikud investorid on hakanud oma positsioone likvideerima, müües aktsiad hilja ärganud kodanikele. Müügi kasuks räägib ka silmapiiril olev majandusprobleem, mida investorid on seni buumi tõttu ignoreerinud. Veelgi tugevama müügisignaalina tuleb võtta kasumivõtmise puhanguid, mis on suutnud mõneks ajaks hinnad alla lüüa
ostuoptsiooniga (call option)) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga (put option)) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind (strike price)) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Swap-lepingud (swaps) on lepingud, mille kohaselt lepingu osapooled vahetavad lepingu alusvarast tulenevaid makseid. Tähtajad võivad ulatuda kuni 15 aastani. Kaks kõige tuntumat swaplepingu liiki on intressimääraswap ja valuutaswap. Swaplepingu eesmärgiks on kokku hoida intressikulusid ja maandada Silvia Kuusk intressi- ja valuutariski
annaabi.ee 
