võimalust kokkuleppes osaleda. 2) Kuidas põhjendada vastust käenduse aktsessoorsust arvestades. Käendus on seotud põhivõlaga ning see tähendab ka ühtlasi seda, et aktsessoorsuse tõttu on ka käenduse suurus ja põhivõla suurus omavahel seotud. Käendus ei saa olla suurem kui on põhivõlg. Samas on Riigikohus öelnud, et võlgniku pankrotimenetlus ei mõjuta käendaja vastutust. Käenduslepingust tulenev tagamiseesmärk võib sellisel juhul olla olulisem, kui aktsessoorsus. Käendaja vastutus jääb edasi kestma, kuigi 50% kohustusest on lõppenud. 10 Riigikohtu praktika: Käendus: 1) RKRKo 3-2-1-24-10, p 13, 14 (kaaskäendajate vastutus, VÕS § 150- vanem seisukoht); Oluline teada: RKRKo 3-2-1-136-12, p 13-18; RKRKo 3-2-1-119-16, p 22 – uuem seisukoht; 2) RKRKo 2-14-21710/105 – käenduslepingu tühisus heade kommete vastasuse tõttu; 3) RKRKo 3-2-1-160-16, p 14 – võlausaldaja teavitamiskohustus käendaja suhtes; RKRKo 3-2-1-156-15 p
............................................................27 9.2.1. Vahetu täideviija.................................................................27 9.2.2. Kaastäideviija.....................................................................27 9.2.3. Vahendlik täideviija...........................................................28 9.3. Osavõtt, selle vormid, osavõtu aktsessoorsus...................................28 9.3.1. Kihutamine........................................................................28 9.3.2. Kaasaaitamine....................................................................28 9.4. KrK mõttes organisaatori tegevuse kvalifitseerimine karistuseadustiku järgi.................................................................29
(käsipant). § 282. Käsipandi tekkimine (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. 26. Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus? Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad
võivad ka muus vormis) Vt 3-2-1-8-06 1. Kuidas on võimalik kohustuste täitmist tagada? tagatistega 2. Loetlege võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Millised võlaõiguslikud tagatised on isiklikud, millised rahalised? Mille poolest need erinevad? 2) Leppetrahv, käendus, garantii, käsiraha, 3) Osad kohustused/kulutused lasuvad endal (leppetrahv, käsiraha), osad teistel (käendus, garantii) 3. Mida tähendab kõrvalkohustuse aktsessoorsus? Too näiteid aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustusest. Aktsessoorsus – käenduse ja põhikohustuse seotus 1) Aktsessoorne on kõrvalkohustus, mille kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus 2) Aktsessoorne - näiteks tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi tasumise kohustus. Mitteaktsessoorne – näiteks hüpoteek, laenulepingust sõltumatu. 4. Kes on käenduslepingu pooled? Milliseid nõudeid saab käendada
annaabi.ee 
