Jämesooles resorbeeritakse ulatuslikult Cl- ja HCO3- , millede resorptsioon on seal sidestatud. Ca2+ soolad muutuvad maohappe toimel veeslahustuvaks ja resorbeeritakse 40% ulatuses peensoole algusosas. Kaltsiumi imendumist reguleerib vitamiin D hormoonvorm. Aktiivsele transpordile madalate kontsentratsioonide korral lisandub ka passiivne transport suurte kontsentratsioonide korral. Rakku sisenemiseks on Ca2+ tarvis siduv proteiin ja väljumine basolateraalse membraani kaudu toimub Ca2+-ATPaasi aktiveeritava pumba abil. Toiduga saadavast 10...20mg rauast resorbeerub umbes 10%., kusjuures heemne raud resorbeerub tunduvalt paremini. Punaliha on parim rauaalllikas! Raud imendub peensoole algusosas kahevalentsena, kui ka kolmevalentsena (aeglasemalt). Raua sisenemine ja väljumine enterotsüütidest on aktiivne protsess. Seerumis võetakse raud vastu ja transporditakse transferriini poolt. Ülemäärane raud seotakse enterotsüüdis ferritiiniga ja rakkude irdumisel see eritatakse. 9.6
Türosiinkinaasne domeen fosforüülib retseptori tsütosoolipoolse osa türosiini kõrvalahelad Retseptor-türosiinkinaaside aktiveerumine dimeriseerumise kaudu. Signaal valk kinnitub insuliini retseptorile, transautofosforüülimine aktiveerib kinaasseid domeene, transautofosforüülimine kutsub esile signaliseerivate valkude seostumiskohtade paljastumise, signaliseerivate valkude aktiveerumine ja signaalide allavoolu liikumine Tütokiinide poolt aktiveeritava JAK-STAT signaliseerimise raja toimimise põhimõte. (Näide türosiin-kinaas seotud retseptorist) Tsütokiini retseptoridele kinnitub tsütokiin, retseptori küljes olevad valgud fosforüülivad teineteist ja aktiveeruvad. JAKvalgud fosforüülivas retseptorit (STAT valke). STAT valgud eralduvad ja tekitavad transkriptsiooni regulatsiooni kompleksi ning kinnituvad cis regulatoorsele järjestusele, algab märklaud geeni transkriptsioon.
kontrollivad sigma faktorid on E, F, G ja K. Sporulatsiooni erinevatel etappidel ekspresseeruvad erinevad sigma faktorid. Sporulatsioonis osalevate geenide avaldumine on kontrollitud nii ajaliselt kui ka ruumiliselt: 1) Faktorid E ja K on seotud emaraku varajaste ja hiliste geenide avaldumisega 2) Faktorid F ja G kontrollivad varajasi ja hiliseid prespooris avalduvaid geene. Sporulatsiooni varajaste geenide avaldumine Prespooris avalduv sigma faktor F on kodeeritud Spo0A-P poolt aktiveeritava SpoIIA operoni viimase geeni spoIIAC poolt. Sellele geenile eelnevate geenide spoIIAA ja spoIIAB produktid kontrollivad F aktiivsust. SpoIIAB on anti-sigma faktor, mis inaktiveerib F-i. SpoIIAB võib siduda nii ATP-d kui ka ADP-d. F-iga seondub SpoIIAB-ATP, SpoIIAB-ADP seondub aga eelistatult SpoIIAA-ga. Seega sõltub F-i aktiivsus ATP/ADP suhtest prespooris. Emarakus avalduv spoIIG operon sisaldab kahte geeni, spoIIGA, mis kodeerib
Sel juhul inaktiveerib ta faktori. Näiteks 70 assotsieerub anti-sigma faktoriga Rsd, statsionaarse faasi sigma faktori S aktiivsust aga mõjutab negatiivselt RssB ja Crl positiivselt. Erinevalt repressorite seondumissaitidest jäävad aktivaatoreid siduvad järjestused alati -10 heksameersest järjestusest ülespoole, sest vastasel juhul takistaks nende seondumine DNA ahelate lahtisulamist. Aktivaatori spetsiifika on määratud tema seondumissaidi olemasoluga aktiveeritava geeni promootoralas või selle läheduses. Sageli seonduvad transkriptsioonifaktorid DNA-le kooperatiivselt. Tüüpiline DNA-ga seonduv valk sisaldab nii DNA-ga seondumise kui ka teiste valkudega interakteerumise domeene. Ühe valgu seondumine promootoralale võib soodustada teiste transkriptsiooni aktivatsioonil osalevate valkude seondumist DNA-le.Valkude kooperatiivsel seondumisel DNA-le on oluline, et nad oleksid üksteisega interakteerumiseks seondunud DNA-le samas faasis
annaabi.ee 
