Selle vastu neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu. Ka gliiarakkudes toimub apoptoos, seda suunavad neuronid. närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis "kogemust ootav" areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik
Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu. Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil. Haistmisteed ja
suuremasse süsteemi - Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi minevikus oled Vootelega kohtund, aga ei mäleta temast midagi rohkemat) Lokaalsed ja globaalsed ajuaktiivsuse mustrid objektide identifitseerimisel. - Lokaalsel tasandil võivad erinevatele objektidele vastata erinevad ventraalse haru kõrgemate alade aktivatsioonimustrid - Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad ajupiirkonnad - Kõigil tasanditel osaleb äratundmisel ülalt-alla kontekstis käivitatud infovoog, olles matemaatika tunnis näeme kiiremini pigem 13 kui B Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine? Maja ja nägude vaatamine – esitletakse kiirelt maja, seejärel küsitakse kas sellel oli konkreetne uks. Nägude
30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis “kogemust ootav” areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas “kogemusest sõltuv” õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond → rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik.
isoleerib juhtetee ära. Signaal liigub tänu sellele aksionis kiiremini. (sellepärast ei ole võimalik 3 nädalasel lapsel kõndida – müeliniseerumist ei ole toimunud) Juhteteede areng – projektsioonikiud, assotsiatsioonikiud, talamokortikaalsed kiud Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng: - Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui seda pole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid - Varases postnataalses perioodis „kogemust ootav“ areng – kortikaalsed mustrid on olemas aga need on muudetavad. Normaalseks arenguks on vaja ootuspärast stimulatsiooni - Hilisemalt ja täiskasvanueas „kogemusest sõltuv“ õppimine: vaja on sisendit, et sudaksime uut infot omandada ja neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse - Rikastatud kasvukeskkond – rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng:
annaabi.ee 
