Erutuse ja kontraktsiooni sidestus Lihaskontrakstsioonile eelnev lihaskoe erutumise seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks. Ca2 kontsenrratsioon suureneb. Libisemisteooria 1) jämedate ja peenikeste filamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu 2) sarkomeeri pikkuse muutused on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3) ristisillaksed on paigutatud nii, et nad saaksid ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega 4) ristisillakesed liiguvad on kinnituskohtadel umbes 45 kraadises suunas, tekitades pikasuunalise tõmbejõu 5) osa ristisillakesi kinnituvad kohe aktiivsustsnentri külge, teised aga jätkavad otsimist 6) pärast aktiinfilamendi külge kinnitunud ristisillakestega toimunud struktuureid muutusi, mille käigus nad arendavad tõmbejõudu, järgneb kohe nende lahknemine. Aktiivne seisund Periood, mille käigus lihaskontraktsiooni kontraktiilne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge
lüheneb või kui see on takistatud, tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2. Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3. müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paigutunud nii, et võivad ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega 4. kontraktsioniaparaadi aktiveerumisel liiguvad ristisillakesed müosiinifilamendis oma kinnituskohtade suunas u. 45 o, tekitades aktiinifilamendile rakenduva pikisuunalise tõmbejõu 5. osa ristsillakesi kinnituvad kohe vastavate aktiini aktiivsustsentrite külge, teised aga jätkavad "koha otsimist" kinnitumiseks 6. pärast aktiinifilamendi külge kinnitunud ristisillakestega toiminud struktuurseid muutusi, mille tulemusena nad
tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2. Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3. müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paigutunud nii, et võivad ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega 4. kontraktsioniaparaadi aktiveerumisel liiguvad ristisillakesed müosiinifilamendis oma kinnituskohtade suunas u. 45o, tekitades aktiinifilamendile rakenduva pikisuunalise tõmbejõu 5. osa ristsillakesi kinnituvad kohe vastavate aktiini aktiivsustsentrite külge, teised aga jätkavad "koha otsimist" kinnitumiseks 6. pärast aktiinifilamendi külge kinnitunud ristisillakestega toiminud struktuurseid muutusi, mille tulemusena nad
takistatud (isomeetrilistes tingimustes), tekib tema sees pinge. Libisemisteooria põhiseisukohad: *Jämedate (müosiini-) ja peente (aktiini-) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. *Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus. *Müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paiugtunud nii, et võivad ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega. *Kontraktsiooniaparaadi aktiveerumisel liiguvad ristsillakesed müosiinifilamendis oma kinnituskohtadele suunas ligikaudu 45o, tekitades aktiinifilamendile rakenduva pikisuunalise tõmbejõu. *Osa ristsillakesi kinnituvad kohe vastavate aktiivsustsentrite külge aga jätkavad "koha otsimist" kinnitumiseks, s.o kontraktsioonil ei toimu üheaegselt kõigi ristsillakeste kinnitumist. *Pärast aktiinifilamendi külge kinnitunud
annaabi.ee 
