kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski - parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalse heaolu ja kehalisi funktsioone eriti just halva tervisega inimestel. Kehaliselt aktiivsematel täiskasvanutel on üldine suremus ja suremus eeltoodud kroonilistesse haigustesse oluliselt madalam kui samavanustel kehaliselt väheaktiivsetel täiskasvanutel.
) (löök minutis) löögimahuks Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60 Pikamajooksjad 900-1200 30-50 Kehaline koormus ja närvisüsteem Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust Närvisüsteemi erutuvus võib suureneda aktiivsematel spordialadel ( sprint,maadlus) Närvisüsteemi erutavus langeb vastupidavusaladel ( pikamaajooks,rattasõit) Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini. Ainevahetus Sporti tehes suureneb happniku vajadus, sellepärast effektiivsem treening on väljas Töötavad lihased vajavad suuremat energiakogust mida nad saavad süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke
Järgnevalt saab välja toodud üks Eesti iseseisvuse taastamise aega jääv huvitav seik, milles Krossil oli väga tähtis osa. Seda lugu rääkis Kross ka Eesti Üliõpilaste Seltsi 20. aastapäeva kõnes. Teada fakt on see, et Eesti lipu värvid, sinine, must ja valge toodi avalikult välja üle väga pika aja Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt, mille esimees oli Eerik-Niiles Kross, Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastapäeval 1988. aastal. Aprilli keskpaigaks 1988. aastal oli tollastel aktiivsematel tudengitel loodud akadeemiline üliõpilasorganisatsioon nimega EÜS Sodalicium. Loodi see selleks, et näha, kas keelatakse ära või mitte. Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevust hakati ka sel ajal taastama. Oli selge, et EÜS-i maja tähtsus ja tähendus on hindamatud. Muinsuskaitse päevade tähistamise korraldamise käigus arutati rahvusvärvide välja toomist avalikus kohas ja siis meenus kellelegi, et EÜS-i majal on kolmekohaline lipuvardaalus, kuhu kolm värvi eri lippudena saaks asetada
jaheda tundlikust - Suurema rasvkohe puhul on jäsemed jahedamad, sest keha soojus ei jõua keha pinnale. Naiste suhteliselt suurema rasvkoe põhjuseks võib olla väiksem lihasmass – lihased toodavad soojust Sõltub veel Väsimusest- õhtul langeb kehatemperatuur (inimene jääb paremini magama külmas toas; külm kutsub üldse väsimust esile) kohanemisest keskmise keskonnatemperatuuriga kehalisest aktiivsusest- aktiivsematel on kõrgem keha temperatuur ja taluvad rohkem jahedat Suitsetajatel on madalam keha temperatuur ja eelistavad rohkem sooja Toitumine - Nälg langetab ja täis kõht suurendab keha temperatuuri - mõned toidud intensiivistavad verevarustust (piprased toidud; kuum jook- kuumas tekitab suhtelise tunde et õues on parem; alkohol ja kohvi on ohtlikud keha temperatuuri langetajana) (Koffeiin ei anna mitte energiat, vaid pidurdab väsimustunde tekkimist) NB
- KNS hakkab arenema 2-nädalaselt Sünapsite teke – närvirakke täiskasvanutel ei teki aga sünapseid (närvirakkude ühendusi) tekitada saab elu lõpuni. Isegi kui tahame laisad ja lollid olla, siis aju ei ole aktiivne ja sünapsid surevad aga päras tekivad jälle uued. Keskkonna mõju – isolatsioonis kasvades ei teki eriti jätkesid ja ühendusi. Ajumahu kahanemine on väiksem vaikselt ja füüsiliselt aktiivsematel inimestel. 10. Käitumisgeneetika kitsaskohad - Konkreetset käitumist/omadust raske defineerida - Kui käitumine on defineeritud siis kuidas valiidselt ja reliaablilt mõõta? - Peab võrdlema omadusega ja omaduseta perekondi - Pärilikkuse määra alusel ei saa ennustada üksikindiviidi esinemist - Käitumise seletamiseks on väga palju geene III LOENG Osake vastata, miks üldse loomkatseid tehakse, teadke loomkatsetega seotud
Mida suurem rõhk, seda kiiremini veri voolab. -Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja läbimõõdust ning survest. Vere hulk (Q) Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv). Vereringe takistus (R). Q = Pa-Pv /R See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus. Joonkiirus (cm/sek) – kui kiiresti erinevad vereosakesed teatud lõigul veresoonkonnas liiguvad Keskmine joonkiirus – kui kiiresti vereosake täisringi veresoonkonnas teeb. Rahuolekus 21-23 sek ja kehalisel tööl 15-8 sek. 13
Suur hingamispind on n-ö kokku pakitud, et see võtaks vähem ruumi. Selgroogsetel transpordib gaasi veri, sest suures loomas ei jõuaks hapnik muidu kõikide rakkudeni. Kuna selgrootute kehaehitus on palju mitmekesisem kui selgroogsetel, on ka nende hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga. Kõik selgrootud aga nii hingata ei saa, nt loomad, kellel on kaitsekohastumusena arenenud tugevam kehakate (karbil koda, vähil kest jt). Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1.
annaabi.ee 
